Pea võit

Delfi Meedia

Delfi Spordi uus podcast „Pea võit“ keskendub spordi varjatud poolele – sellele, kuidas sportlased tulevad toime kaotuste, vigastuste ja vaimsete väljakutsetega. Saates räägivad tuntud sportlased oma karjääri keerulisematest hetkedest, jagades ausalt ja avameelselt, kuidas neist läbi tulla. „Pea võit“ toob kuulajani lood, mida medalid ja autasud ei kajasta.

  1. 5D AGO

    Ralf Tribuntsov: tahan olla iga päev natuke parem

    “Pea võidu” värskes episoodis on külas Euroopa meister Ralf Tribuntsov. Vestlust alustatakse küsimusest, miks keegi üldse valib ujumise – ala, kus suur osa tööst käib vaikuses, põhjas joont jälgides ja oma mõtete keskel. Ralf räägib, kuidas ujumine algas lapsepõlves pigem vajadusest, aga muutus aastatega keskkonnaks, kus ta tundis end loomulikult. Juttu tuleb Audentese ajast, suurtest treeningmahtudest, USA ülikoolisüsteemist ja sellest, kuidas individuaalne ala võib õigetes tingimustes muutuda väga tugevaks meeskonnakogemuseks. Episoodi keskne osa on aga paus ja tagasitulek. Ralf lõpetas vahepeal tipptasemel ujumise, sest keha ei lubanud enam täielikult pingutada ja ala ei pakkunud enam sama tunnet. Hiljem tuli ta tagasi küpsema sportlasena – rahulikuma peaga, selgema eesmärgiga ja teadmisega, et iga trenn ei ole lihtsalt kohustus, vaid võimalus veel natuke paremaks saada. Väga tugevalt tuleb esile vaimne pool. Ujumises ei ole vastasega kontakti ega mängulist kaost, mille taha pugeda. Stardis oled lõpuks üksi, sekundid otsustavad kõik ja tipus on füüsilised vahed väikesed. Ralfi sõnul võidab seal tihti see, kes suudab säilitada rahu ja mitte üle tõmmelda. Juttu tuleb ka unest, toitumisest, hingamisest, külmast veest, vigastustest ja sellest, miks ta täna naudib ujumist rohkem kui nooremana. Kõlama jääb mõte, et vahel tulebki alast korraks eemale astuda, et aru saada, miks sa seda üldse teed. See episood ei räägi ainult ujumisest. See räägib rutiinitaluvusest, võistlusnäljast ja sellest, kuidas teine karjäär võib alata siis, kui inimene tuleb tagasi mitte enam kohustusest, vaid teadliku valikuna.

    1h 15m
  2. APR 16

    Uku Jürjendal: kui on raske, siis tuleb just edasi minna

    „Pea võit“ podcasti uues osas rääkis Eesti raskekaalu võitleja Uku Jürjendal ausalt sellest, kuidas võitlussport ei ole ainult löögid, vorm ja füüsiline valmisolek. Sama suur roll on sellel, kuidas sa talud valu, juhid ärevust ja suudad keerulisel hetkel rahulikuks jääda. Uku tundis juba noorena, et võitlussport on tema ala, kuigi kodus seda ei toetatud. Enne poksi ja kikkpoksi tegi ta aastaid kergejõustikku, mis andis distsipliini ja tugeva sportliku põhja. Hiljem otsustas ta, et pühendub täielikult võitlemisele ning tuli 24-aastaselt taipoksi maailmameistriks. Juttu tuli ka vigastustest, mida on tema karjääri jooksul olnud palju. Kõige raskemate seas tõi ta välja tõsise käevigastuse ja tugeva seljavalu. Aastatega on tema suhtumine muutunud. Kui varem tähendas tugevus pigem läbi valu surumist, siis täna peab ta oluliseks aru saada, millal tuleb jätkata ja millal samm tagasi teha, et mitte suuremat kahju tekitada. Jürjendali sõnul ei ole ärevus enne matši halb märk. Vastupidi, see on vajalik seisund, mis aitab kohal olla ja teravaks jääda. Ohtlikum on hetk, kus pinge kaob täielikult ja asemele tuleb lohakus või liigne enesekindlus. Tema jaoks on oluline osata see tunne enda kasuks tööle panna. Juttu tuli ka oma vaimu treenimisest. Uku jaoks olulisimad tegevused on hingamine ja külm vesi. Need on tööriistad, mis aitavad tähelepanu koondada ja ennast õigesse seisundisse viia. Jürjendali sõnul ei tööta need niisama proovides, vaid siis, kui teed neid järjepidevalt ja usud sellesse, mida teed. Omaette väärtusega oli tema kogemus Tyson Fury treeninglaagris. Jürjendal sattus sinna juhuse ja valmisoleku koosmõjul, kuid sai sealt kaasa kinnituse, et kuulub ise samuti kõrgele tasemele. Kõige rohkem jäi talle Fury puhul meelde see, kuidas mees suutis just kõige raskemal hetkel tempot tõsta. See mõte jäi ka kogu juttu kandma: kui on valus, ebamugav ja raske, siis just seal tuleb iseendast üle olla. „Pea võit“ saatejuht on endine korvpallur Janar Soo.

    1h 14m
  3. MAR 26

    Erik Keedus: kõige raskem polnud vigastus, vaid see, kui keha ja pea enam koostööd ei teinud

    Podcasti “Pea võit” värskes episoodis tuleb juttu sellest, milline näeb tegelikult välja sportlase teekond siis, kui areng ei liigu enam sirgjoones üles. Erik Keeduse lugu on kohanemisest – nii rollide, ootuste kui ka iseendaga. Vestlus liigub nooruspõlvest ja TTÜ süsteemist kuni Kalev/Cramo ja koondiseni, aga fookus ei jää saavutustele. Pigem sellele, kuidas muutub mängija mõtlemine, kui konkurents läheb tihedamaks ja enam ei piisa ainult sellest, et “teed oma trenni ära”. Hästi tuleb välja hetk, kus lihtsast mängimisest saab pidev analüüs – ja kuidas see sama analüütilisus võib hakata ka vastu töötama. Episoodi keskmes on põlvevigastus, mis tuli ajal, kus karjäär liikus ülespoole. Kõige tugevam osa ei ole aga vigastus ise, vaid see, mis tuli pärast. See tunne, kus oled teinud kogu töö ära, aga platsil ei tule asjad enam loomulikult. Keha justkui ei järgi enam pead. See on koht, millest räägitakse harva, aga mis määrab väga palju. Samuti puudutatakse vaimset poolt – miks abi ei otsita, kui tegelikult oleks vaja, ja kui palju sportlane proovib asju ise ära lahendada. Tagantjärele on selge, et mõnda asja oleks saanud lihtsamaks teha, aga tol hetkel tundub kõik loogiline. Lõpus jõuab jutt ka ellu pärast tippsporti. Haridusest, mis alguses oli pigem varuplaan, saab lõpuks kindel tugi. Ja kuigi roll muutub, jäävad samad põhimõtted alles – rutiin, pingetaluvus ja oskus teha oma tööd ka siis, kui see ei ole mugav. See episood ei räägi ainult korvpallist. See räägib sellest, kuidas edasi minna siis, kui senine plaan enam ei tööta ja tuleb õppida tegutsema uutes tingimustes. Saatejuht on Janar Soo.

    1h 32m
  4. FEB 25

    Motokrossis ei ole küsimus selles, kas sa kukud. Küsimus on selles, kuidas pärast seda uuesti rajale minna

    Podcasti „Pea võit” värskes episoodis on külas krossisõitja Harri Kullas. Motokross on ala, kus valu, risk ja eksimused käivad iga stardiga kaasas. Saatejuhi Janar Soo vestlus Kullasega ei keskendu sportlikele saavutustele, vaid sellele, kuidas inimene üldse õpib sellises keskkonnas rahulikuks jääma ja otsuseid tegema. Kullas räägib väga ausalt, kuidas motokross õpetab juba varakult elama teadmisega, et täielikku kontrolli ei ole. Startides peab pea olema selge, sest kahtlus, hirm või vale mõte ei jää lihtsalt „tunnete tasandile“, vaid võib rajal kätte maksta. Seetõttu on vaimne pool tema jaoks osa motokrossist. Saates tuleb jutuks ka see, miks välismaal võistlemine toob endaga kaasa teistsuguse surve kui kodused stardid. Rohkem sõitjaid, rohkem müra, rohkem võrdlust ja teadmine, et iga võimalus on kallis. Kullas kirjeldab, kuidas just seal hakkab päriselt tööle oskus hoida fookust oma tegemistel, mitte sellel, mida teised arvavad või kuidas olukord „välja paistab“. Eraldi peatub ta Rahvuste krossil. See on sündmus, mida motokrossis peetakse ala olümpiaks. Seal ei sõideta ainult enda eest. Seal on mängus riik, tiim ja ootused, mis võivad olla lisajõuks või -raskuseks. Kullas räägib, miks tema jaoks on see pigem energia kui koorem ja millal peab oskama sellest lahti lasta. Olulise osa vestlusest moodustab ka spordipsühholoogia. Kullas ei räägi sellest kui trendist, vaid kui oskusest, mis aitab rajal kohal olla. Eriti olukorras, kus panused on suured. See on vestlus riskist, vastutusest ja sellest, kuidas õppida iseennast mitte kõige raskemal hetkel alt vedama.

    1h 15m

About

Delfi Spordi uus podcast „Pea võit“ keskendub spordi varjatud poolele – sellele, kuidas sportlased tulevad toime kaotuste, vigastuste ja vaimsete väljakutsetega. Saates räägivad tuntud sportlased oma karjääri keerulisematest hetkedest, jagades ausalt ja avameelselt, kuidas neist läbi tulla. „Pea võit“ toob kuulajani lood, mida medalid ja autasud ei kajasta.

You Might Also Like