Tark arst taskus

Delfi Meedia

Sulle teevad muret sinu füüsis või mõtted? Või oled lihtsalt huvitatud sellest, kuidas toetab tänapäeva meditsiin inimeste tervist? Olgu terviseteema kui tahes keeruline või isegi mõneti piinlikust valdkonnast, Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid toovad selle sinuni arusaadaval kujul ja eluliste näidetega. „Tark arst taskus“ on saade, kus tervisenõu ja -soovitusi jagavad vaid parimad eksperdid.

  1. 10 июн.

    Gastroenteroloog selgitab, kuidas suvine söömine ja joomine mõjutab mao ja soolestiku tervist ning milliseid seedesüsteemi märguandeid ei tasu ignoreerida

    Koos suvesoojaga lükatakse hoog sisse ka kodustele grillipidudele ja rikkaliku toidu- ning joogivalikuga koosviibimistele. Kõik see käib suverõõmude juurde, kuid keha ei pruugi söödu-joodu üle alati rõõmustada. Stuudios on Lääne-Tallinna Keskhaigla gastroenteroloog dr Külliki Suurmaa, kes selgitab, miks võib pärast suuremat söömist tekkida raskustunne, kõrvetised, iiveldus või kõhuvalu. Juttu tuleb sellest, kas kõrbenud grilltoitu peaks kartma, miks rasvane ja vürtsikas toit võib refluksi süvendada ning kuidas alkohol võib mõjutada nii magu, söögitoru kui ka maksa. Saates jagame praktilisi soovitusi ka nendele, kes tunnevad, et kõht annab pärast pidustusi märku. Millal võib proovida käsimüügiravimeid? Kui kaua on mõistlik oodata, enne kui perearstiga ühendust võtta? Millised sümptomid võivad viidata sapikividele, maopõletikule, soolepõletikule või mõnele tõsisemale probleemile? Dr Suurmaa rõhutab, et üksik ebamugav episood pärast suuremat söömist ei tähenda kohe haigust, kuid korduvad või pikalt kestvad kaebused vajavad kindlasti tähelepanu, sest nende taga võib peituda tõsisem tervisemure. Saatekülaline tuletab meelde, et ka seedimine ja vaimne tervis on omavahel seotud, näiteks stress võib võimendada nii mao- kui ka soolevaevusi. Räägime ka probiootikumidest, mikrobioomist, hapendatud toitudest ning sellest, miks suvisel laual võiks kindlalt olla ka keefir, värske salat ja hapendatud toidud. Kuula või vaata saadet ja õpi oma keha paremini kuulama.

    34 мин.

  2. 15 мая

    Psühhiaater selgitab: luulumõtted ei ole lihtsalt veidrad arvamused

    Mis vahe on tugeval veendumusel, ekslikul mõttel ja luulumõttel? Millal muutub inimese reaalsustaju nii, et ta vajab abi? Ning kuidas aidata lähedast, kes räägib millestki, mis tundub kõrvaltvaatajale selgelt ebareaalne? Saates „Tark arst taskus“ räägime luulumõtetest Lääne-Tallinna Keskhaigla psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaatri ja psühhoterapeudi dr Ants Kasega. Arutame, mida luulumõtted psühhiaatria mõistes tähendavad, kuidas need erinevad tavalistest uskumustest, miks need võivad tekkida ning milliste vaimse tervise seisunditega need sageli kaasnevad. Juttu tuleb paranoilistest, grandioossetest, suhte- ja armukadedusega seotud luulumõtetest, samuti sellest, kuidas stress, magamatus, ainete tarvitamine, vanus, depressioon, psühhoos või dementsus võivad inimese mõtlemist mõjutada. Dr Kask selgitab, miks luulumõtetega inimene ei pruugi end haigena tajuda, miks lähedased märkavad muutusi sageli varem ja miks ei ole mõistlik inimest tema kogemuse pärast sildistada või naeruvääristada.

    47 мин.

  3. 9 апр.

    Neuroloog: aju vananemine algab tunduvalt varem, kui me arvame

    Millal siis algab aju vananemine? Kui palju on mängus pärilikkus ja kui palju saame ise oma aju tervist mõjutada? Kas uute oskuste õppimine ja tervislik eluviis aitavad päriselt aju nooruslikkust säilitada? Ning miks mõned inimesed säilitavad suurepärase vaimse vormi ka väga kõrges eas? Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on külas neuroloog, närvihaiguste ja psühhiaatria kliiniku ülemarst-juhataja Katrin Gross-Paju. Ta toob välja, et kuigi ajus toimuvad muutused hakkavad tasapisi kujunema juba enne viiekümnendaid eluaastaid, muutuvad need enamasti märgatavamaks mõnevõrra hiljem. Missugune on siis aju normaalne vananemine ja millal peaks muretsema? „Kõik aeglustub vanusega mõnevõrra: tegevused võtavad rohkem aega, lühimälu ei pruugi olla endine ja kiire planeerimine pole enam nii loomulik. See on tavapärane. Häirekell võiks aga heliseda siis, kui inimene unustab korduvalt sama asja, helistab ühe päeva jooksul sama küsimusega mitu korda või muutub märgatavalt oma tavapärasest iseloomust erinevaks. Just iseloomu- ja käitumismuutused võivad vahel olla lähedastele esimesed märgid, et midagi on valesti,“ selgitab Gross-Paju.

    42 мин.

  4. 11 мар.

    Dr Krista Vapper: hambaauke ei pea tänapäeval üldse tekkima

    Miks käivad inimesed hambaarsti juures endiselt peamiselt hambaauke parandamas, kuigi paljusid suus tekkivaid probleeme oleks võimalik üldse vältida? Lääne-Tallinna Keskhaigla hambaravikliiniku juhataja dr Krista Vapper ütleb, et küsimus ei ole ainult hambaravi hinnas, vaid ka selles, et suutervise hoidmise oskusi ei teata küsida ega väärtustada enne, kui probleem on juba käes. Saates räägime, miks on hambavahede puhastamine olulisem, kui enamik arvab, kuidas võib varjatud igemepõletik mõjutada kogu organismi ning miks ei tähenda valu puudumine sugugi seda, et suus on kõik korras. Selgitame ka suutervise ja üldtervise seoseid, sealhulgas seda, miks on suutervis eriti oluline diabeedi puhul. Juttu tuleb ka sellest, et hammaste kaotus ei ole vananemise loomulik ega vältimatu osa.

    44 мин.

  5. 5 мар.

    Millal on käsimüügiravimitest abi ja millisel juhul võib neid võttes endale kahju teha?

    Valu või palaviku korral haarame kiiresti käsimüügiravimi järele, et sümptomeid leevendada ja ebamugav aeg paremini üle elada. Lääne-Tallinna Keskhaigla sisearst ja kliiniline farmakoloog dr Raul Kokassaar tuletab aga meelde, et käsimüügiravimite võtmine pole alati riskivaba. Millal siis on käsimüügiravim lahenduseks, millisel juhul piisab apteekri nõuandest ja millisel hetkel tasub pöörduda arsti poole? „Ravimite puhul ei tohi ohutaju kaotada ka juhul, kui need on ostetud käsimüügist,“ rõhutab dr Kokassaar. Probleemid tekivad tema sõnul enamasti siis, kui tabletiannust suurendatakse iseseisvalt ootuses, et „rohkem aitab paremini“ või kui ravimit võetakse järjest liiga kaua. „Ka käsimüügiravimitel on kindlad ööpäevased piirnormid ning kõrval- ja koostoimed teiste ravimitega. Eestis registreeritakse igal aastal sadu ravimimürgistusi ja märkimisväärne osa neist on seotud just käsimüügiravimite väärkasutamisega.“ Väga levinud on küsimus: kas valida valu ja/või palaviku korral paratsetamool või ibuprofeen? Dr Kokassaar räägib saates lahti, kumba valikut peetakse õiges annuses kõige turvalisemaks.

    46 мин.

  6. 5 февр.

    Kas uus Ameerika toidupüramiid toob meie toidulauale revolutsiooni ja kui palju purgivitamiine me tegelikult vajame?

    Viimasel ajal räägitakse palju ja tuliselt kahest tervisega seotud teemast. Üheks neist on USA uue toidupüramiidi soovitused ja teiseks see, kas me ikka peaksime toidulisandeid ja purgivitamiiine lisaks võtma ning kui neid on tõesti vaja, siis kui palju ja milliseid. „Terved täiskasvanud, kes on tervisliku menüüga, tegelikult lisavitamiine ei vaja,“ ütleb Volke. Ent ta tõdeb, et teatud olukordade puhul on arsti soovitatud vitamiinid siiski olulised. Saates on külas endokrinoloog ja Tartu Ülikooli endokriinfüsioloogia professor ning LTKH juhatuse liige ja ravijuht dr Vallo Volke.

    48 мин.

  7. 18.12.2025

    Kui neerukivid teevad valu, siis millal muutub olukord eluohtlikuks?

    Podcastis „Tark arst taskus“ räägib Lääne-Tallinna Keskhaigla uroloog dr Dmitri Korotõtš, millised on neerukivide esimesed sümptomid ning millal vajab inimene neerukivide tõttu kiiret meditsiinilist sekkumist. Ootamatult tekkiv kehasse tungiv tugev ja terav valu, lisaks rahutus, iiveldus, isegi oksendamine – just selliselt võib endast märku anda neerukivist põhjustatud neerukoolik. Uroloog dr Dmitri Korotõtši sõnul on neerukivid Eestis üllatavalt levinud: „Diagnoosime aastas 1000 kuni 1500 neerukivitõve juhtu. See mõjutab umbes 10–15% elanikkonnast.“ Neerukivid võivad tekkida märkamatult ja tihtipeale ei anna need pikka aega ka mingeid sümptomeid. Kuula saadet ja saa teada, kuidas neerukivid tekivad, kui suur roll on siinkohal pärilikkusel, mismoodi neerukividest vabaneda ja kuidas neid ennetada.

    32 мин.

  8. 28.11.2025

    Psühhiaater Ants Kask: paljud tunnevad täiskasvanueas aktiivsus- ja tähelepanuhäire või autismispektrihäire diagnoosi saades kergendust, sest saavad lõpuks aru, miks elu on olnud nii keeruline

    Üha enam täiskasvanuid jõuab autismispektrihäire (ASH) või aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosideni alles elu teises pooles. Miks see nii on ja mida see inimese elus muudab? Lääne-Tallinna Keskhaigla saates „Tark arst taskus“ on teemat avamas Lääne-Tallinna Keskhaigla Psühhiaatriakeskuse ülemarst-juhataja, psühhiaater ja psühhoterapeut dr Ants Kask, kes selgitab, miks on nii autismispektrihäire kui ka ATH tihti aladiagnoositud, kuidas neid eristada ja kas nad võivad ka samaaegselt esineda. Võta enda jaoks nüüd tunnike ja vaata või kuula saadet ning saa rohkem teada kahest neuroeripärast, mis mõjutavad inimese tajumaailma, käitumist ja igapäevast toimetulekut. Selles saates avame, mida need seisundid endast kujutavad, kuidas neid märgata, millal ja miks diagnoosida ning millist tuge võivad vajada nii lapsed kui ka täiskasvanud.

    1 ч. 10 мин.
См. все (41)

Об этом подкасте

Sulle teevad muret sinu füüsis või mõtted? Või oled lihtsalt huvitatud sellest, kuidas toetab tänapäeva meditsiin inimeste tervist? Olgu terviseteema kui tahes keeruline või isegi mõneti piinlikust valdkonnast, Lääne-Tallinna Keskhaigla arstid toovad selle sinuni arusaadaval kujul ja eluliste näidetega. „Tark arst taskus“ on saade, kus tervisenõu ja -soovitusi jagavad vaid parimad eksperdid.

Информация

  • Автор
    Delfi Meedia
  • Годы выхода
    2023 - 2026
  • Выпуски
    41
  • Ограничения
    Без ненормативной лексики
  • Авторские права
    © All rights reserved

Вам может также понравиться