Äripäeva raadio

Äripäev

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

  1. 05.06.26 Kriisiplaan. Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust

    13 hr ago

    05.06.26 Kriisiplaan. Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust

    Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“. Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus. Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada. Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“ Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“ See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Sandra Horma ja Urmo Keskel

    47 min
  2. 11.06.26 Ruutmeetrite taga: Tallinn, värise! Just nii liigub eluasemeturu eelis mujale

    1 day ago

    11.06.26 Ruutmeetrite taga: Tallinn, värise! Just nii liigub eluasemeturu eelis mujale

    Kuigi paljudes Harjumaa väikelinnades on uute kodude keskmine hind juba Tallinnaga võrreldavas suurusjärgus, leidub hulgaliselt põhjuseid, miks uued kodud kerkivad järjest enam Tallinnast välja. "Tallinna linna lähivaldades ehitatakse 10 000 elaniku kohta üle 50% rohkem kortereid kui Tallinnas. Tallinna poliitikud peaksid kõvasti mõtlema mis on läinud valesti, kuidas sai selline olukord tekkida," rääkis saates "Ruutmeetrite taga" kinnisvarainvestor ja -huviline Jürgen Kallo. Tema sõnul tasub igal kinnisvarainvestoril olla ka hobidemograaf ja urbanistika-huviline ning ta on koostanud oma statistika ja analüüsi ka Tallinna lähiümbruse valdade kohta ning see viitab mitmetele miinustele Tallinna osas. Samas oma kinnisvaraportfelli üüriäri ajamiseks on Kallo rajanud ainult Tallinnas. "Nõudlus on väljaspool Tallinna üsna suur." märkis saates sel nädalal Tallinna kuldse ringi ja Harjumaa asulate eluasemeturust Äripäevas põhjaliku looga maha saanud Äripäeva ajakirjanik Kristjan Kurg. Ta selgitab saates pikemalt Harjumaa linnade korterituru erinevusi võrreldes Tallinnaga. Saates tulebki pikemalt jutuks miks on Harjumaa väikelinnadel uusarenduste mõttes potentsiaal suur, kuidas toimib erinevates linnades järelturg, millised on üüriäri ajamise võimalused. Samuti oli jutuks hinnatase, transpordivõimalused ja elukeskkonna arengud üle Harjumaa. Saadet juhtis Lauri Leet. Fotol uusarendus Dublinis Ropemaker Place’i nimelises uusarenduses, foto autor Andras Kralla.

    49 min
  3. 12.06.26 Tervisetark. Diabeet on hiiliv tõbi, mis võib tabada ka 70aastaseid

    1 day ago

    12.06.26 Tervisetark. Diabeet on hiiliv tõbi, mis võib tabada ka 70aastaseid

    Diabeet ei pruugi endast kaua märku anda ning võib esimest korda avalduda ka kõrges eas, isegi inimesel, kes ei ole ülekaaluline, toitub korralikult ja liigub. “Tervisetarga” saates selgitab Eesti Diabeedikeskuse juhatuse liige, endokrinoloog Marju Past, miks tuleb veresuhkru kõrval vaadata üha enam südame, neerude, kehakaalu ja kogu ainevahetuse tervist. Saates tuleb juttu I ja II tüüpi diabeedist, rasedusdiabeedist, laste ja noorte haigestumisest ning sellest, kuidas pärilikkus, uni, toitumine, liikumine ja kehakaal haiguse riski mõjutavad. Past räägib ka V tüüpi diabeedist, mida seostatakse pikaajalise alatoitumise ja toitainete puudusega ning mille ravi nõuab tavapärasest ettevaatlikumat lähenemist. Lisaks selgitab ta, kuidas toimivad diabeediravimid, miks kaalulangetusravimid on nii suure tähelepanu alla sattunud ning miks bariaatriline kirurgia ei tähenda alati diabeedist lõplikku vabanemist. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Marju Past Pildi autor Meeli Küttim

    44 min
  4. 12.06.26 Sisuturundussaade. Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust

    1 day ago

    12.06.26 Sisuturundussaade. Nõukogude reostusest Põhjamaade jätkusuutlikkuseni: kuidas keskkonnaaktivism kujundas Eesti iseseisvust

    Eesti tee iseseisvuse taastamiseni oli tihedalt seotud keskkonnaalaste protestidega, millest algas ka keskkonna-alane koostöö Põhjamaade naabritega. „1980. aastate lõpus ei olnud avalikkuse mure seotud ainult poliitikaga, vaid see oli reaktsioon Nõukogude tööstuse poolt jäetud raskele keskkonnakoormusele,“ meenutab keskkonnaekspert Valdur Lahtvee. See on avaosa eriseeriast, millega tähistatakse Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse 35. aastapäeva. Järgnevate kuude jooksul heidab saatesari põhjaliku pilgu Põhjamaade ja Balti riikide suhetele – alates praeguste jätkusuutlikkuse edusammude ja digitaalse integratsiooni vahendite osas kuni globaalsete tulevikuriskide ja -võimalusteni aasta lõpus. Selles episoodis räägime muuhulgas ökoaktivismi metsikutest 90ndatest: kuidas varased rohelised liikumised otsisid üles ohtlikud Nõukogude sõjaväe jäägid, kiirguskohtad rannikul ja peatasid edukalt Lääne-Euroopast pärit ebaseaduslikud tööstusjäätmete veod. Samuti süveneme Põhjamaade mudelisse: kuidas Taani, Rootsi, Soome ja Norra pakkusid olulisi teadmisi, seadusandlikke mudeleid ja materiaalset tuge, mis aitasid Eestil oma keskkonnastandardeid ajakohastada, et lõpuks vastata ELi nõuetele. Ning jätkusuutlikkuse arengusse: kuidas jätkusuutliku arengu kontseptsioon muutus õpikute teooriatest, nagu „ökoloogiline jalajälg”, praktilisteks piirkondlikeks tegevusteks, nagu Baltic 21, ja kuidas Eestist sai rohelise digitaliseerimise teerajaja. Podcasti juhib Tarmo Virki. Podcast on inglise keeles. Pildil: Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna keskuse vanemekspert Valdur Lahtvee mõtiskleb 35 aasta pikkuse Põhja-Balti rohelise koostöö üle. (Foto: Tarmo Virki)

    47 min
  5. 08.05.26 Kriisiplaan. Ära tardu, tegutse kohe, peata kahju süvenemine ja liigu edasi

    1 day ago

    08.05.26 Kriisiplaan. Ära tardu, tegutse kohe, peata kahju süvenemine ja liigu edasi

    Kriisiplaani saates on külas Tarmo Hõbe – Rally Estonia üks peakorraldajaid, endine Saku Suurhalli juht ja tänane T1 juht, kellega räägime kriisidest suurte avalike sündmuste ja rahvarohkete kohtade juhtimisel. Saates tuleb juttu sellest, kuidas valmistutakse kriisideks olukordades, kus mängus on tuhanded inimesed, kümned partnerid, tehnika, ilm, avalikkuse surve ja inimfaktor. Rally Estonia näitel selgitab Tarmo, kuidas planeeritakse turvalisust nelja tuhande ruutkilomeetri suurusel alal, millist rolli mängivad checklist’id, rahvusvahelised nõuded, tehnoloogia, juhtimiskeskus ja rallifännide enda vastutustunne. Samuti räägime juhtumitest, kus kõik ei ole läinud plaanipäraselt – näiteks Anne Veski kontserdi katkemisest Rally Estonia avashow’l – ja sellest, kuidas kriisist võib lõpuks sündida uus lugu. Saate teises pooles meenutab Tarmo Saku Suurhalli aega: ootamatult ära jäänud suurkontserte, publiku turvalisuse tagamist, evakuatsiooniplaane ja Covid-perioodi, mil tuli kiiresti leiutada täiesti uusi formaate – autokino, autokontserdid ja virtuaalsed suurüritused. Lõpuks räägime ka sellest, kuidas peaks kriisideks valmistuma tavaline ettevõte või avalik hoone: miks on vaja plaane, harjutamist, partnerite valmisolekut ja kiiret kommunikatsiooni. Tarmo rõhutab, et kriisi puhul on kõige tähtsam mitte tarduda, vaid tegutseda kohe, peatada kahju süvenemine, otsida lahendusi ja liikuda edasi. Saatejuht on Hando Sinisalu. Foto: Andras Kralla.

    48 min
  6. 05.06.26 Kriisiplaan: Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust

    2 days ago

    05.06.26 Kriisiplaan: Küberpetturid sihivad inimlikku nõrkust

    Ettevõtteid ohustavad küberpetturid ei ole tehnoloogias tugevad, küll aga tunnevad nad inimloomust, räägiti Äripäeva raadio saates "Kriisiplaan“. Stuudios olid Pangaliidu pettuste tõkestamise toimkonna juht Sandra Horma LHVst ning küberhügieeni asjatundja ja Phishbite’i asutaja Urmo Keskel. Juttu tuli sellest, miks petturid suudavad inimesi nii veenvalt manipuleerida, kuidas ettevõtetest võivad kaduda sajad tuhanded eurod ning miks ainult pankadele lootma jäämine ei ole lahendus. Saates arutati hiljutisi juhtumeid, rahamuulade rolli, välkmaksete riske, avalike registriandmete ärakasutamist ning seda, kuidas ettevõtted saavad oma finantshügieeni parandada. Sandra Horma rõhutas, et sageli algab kaitse väga lihtsatest reeglitest: "Mingist piirist alates peaksid ülekanded nõudma vähemalt kahe inimese kinnitust.“ Urmo Keskel lisas, et petturite tugevus pole tehnoloogias, vaid inimeste mõjutamises: "Nende kelmide suutlikkus inimesi manipuleerida on nii hea.“ Praktiliste soovitustena kõlab saates mitu lihtsat, kuid olulist põhimõtet: kontrolli suuremaid makseid, ära kinnita ootamatuid Smart‑ID või Mobiil‑ID päringuid, vaata üle lingid ja saatja aadressid ning ära kiirusta. Nagu saates öeldakse: "Kui ei saa aru, miks see Smart‑ID ette hüppas, siis ärme seda koodi sisse pane.“ See saade on mõeldud kõigile, kes tahavad oma raha, ettevõtet ja töötajaid petturite eest paremini kaitsta. Saadet juhib Hando Sinisalu.

    47 min
  7. 11.06.26 Müüt või tõde? Eesti presidendil pole võimu?! On, kui ta selle võtab

    2 days ago

    11.06.26 Müüt või tõde? Eesti presidendil pole võimu?! On, kui ta selle võtab

    “Autojuhte leidub alati, kuid neid, kes näitaks juhile teed, on vähem. Selline teenäitaja on president,” rääkis strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane Äripäeva raadios. Juba mõne kuu pärast valitakse Eestis presidenti ja seetõttu olid saatesarjas “Müüt või tõde?” vaatluse all presidendi institutsiooni ja tegevust puudutavad, avalikkuses ikka ja jälle levivad müüdid. Ühe keskse teemana käsitleti saates Eesti presidendi võimu, mida mõnigi kord peetakse rituaalseks ja tähtsusetuks, mistõttu kohtab aegajalt ka mõtteid, et presidendi ameti võiks üldse kaotada. Saates osalenud eksperdid, kommunikatsioonibüroo AgendaPR partner Helin Vaher ja strateegilise kommunikatsiooni ekspert Raul Rebane lükkasid selle väite resoluutselt ümber. Saadet juhtis Neeme Korv.

    49 min
  8. 11.06.26 Fookuses tark tööstus. Sutt: kliimaseaduse pärast ei panda Eestis ühtegi tööstust kinni

    2 days ago

    11.06.26 Fookuses tark tööstus. Sutt: kliimaseaduse pärast ei panda Eestis ühtegi tööstust kinni

    Keskkonna ja energeetikaminister Andres Sutt ütles Äripäeva raadio saates “Fookuses: tark tööstus”, et kliimakindla majanduse seaduse eesmärk ei ole olemasolevaid tööstusi sulgeda, vaid anda Eesti majandusele pikaajaline suund. Tema sõnul on seadusel kolm peamist mõõdet: julgeolek, konkurentsivõime ja elukeskkond. Fossiilkütuste impordi vähendamine suurendab Suti hinnangul Eesti energiajulgeolekut, kuid tööstuse jaoks on kõige olulisem argument majanduslik. “Investeeringud puhastesse tehnoloogiatesse või puhastesse tehnoloogiatesse on selge konkurentsieelis, see ei ole kuidagi ideoloogiline valik,” ütles Sutt. Ettevõtjate jaoks on keskne küsimus, kas üsna üldine raamseadus annab pikaajalisteks investeeringuteks piisavalt kindlust. Sutt kaitses seaduse üldisust sellega, et liiga detailne regulatsioon jääks kiiresti päriselule jalgu. Tema sõnul annab seadus ette kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050 ning vahepunktid aastateks 2030, 2035 ja 2040, kuid täpsemad sammud peavadki olema teekaartides. “Selle seaduse pärast ühtegi tööstust kinni ei panda,” kinnitas minister. Küll aga peab Eesti tema hinnangul liikuma kõrgema lisandväärtusega tootmise poole, kus riik ei täida ainult lühikest juppi kellegi teise väärtusahelas, vaid suudab luua strateegilisi klastreid. Suti sõnul on Eesti tööstuse konkurentsivõime üks võtmeküsimusi puhas ja soodsam kodumaine energia. Ta märkis, et Eesti importis eelmisel aastal 40 protsenti elektrist ning impordisõltuvuse vähendamiseks on vaja kiiresti edasi liikuda maismaatuule, salvestuse ja juhitavate võimsustega. “Minu silmis on energeetika kindlasti üks Eesti majanduse tuleviku kasvumootoreid, aga see on siis puhas energeetika,” ütles Sutt. Tema hinnangul peaks Eesti järgmise kümnendi suurem küsimus olema see, kuidas majanduse mahtu kasvatada ning selleks on vaja investeeringuid nii energiatootmisse, tehnoloogiasse kui ka tööstuse kõrgema lisandväärtusega suundadesse. Pikemalt sellest, kuidas kliimakindla majanduse seadus tööstust arendab saab kuulata juba saatest. Saatejuht on Mart Valner. Pildil Andres Sutt. Autor: Raul Mee

    46 min
See All (544)

Ratings & Reviews

4.2
out of 5
59 Ratings

About

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

Information

  • Creator
    Äripäev
  • Years Active
    2016 - 2026
  • Episodes
    544
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © All rights reserved
  • Show Website
    Äripäeva raadio

You Might Also Like