GÕM

Tsurra ja Lahemees

”GÕM” taskuhäälingu eesmärgiks on jagada kahe noore nägemust maailmast ja selle arenemist läbi aja. Saates käivad ka külalised, kelleks on enamasti teised eakaaslased, kelle ideid ja harjumusi lahti mõtestatakse. Taskuhäälingus üritatakse kogu maailm pulkadeks võtta ja sellest aru saada, olgu see maailma juhtide suured otsused või küsimus, ”miks tomat burgeri vahel käib?”. Tegemist ei ole surmtõsise taskuhäälinguga, vaid pigem võetakse asju huumoriga. Kõik on välja mõeldud ja midagi pole juhtunud, millest me räägime!

  1. 31 Aug

    E145 - Adolf lisas mind LinkedIn'is sõbraks?!?!

    Hiljuti väisasin Helsingi keskraamatukogu Oodi, mille avaral välialal nägin tantsimas teismelisi tütarlapsi –tagantjärele selgub, et seal leidis aset trupi Oodi Dancers üritus K-popi muusikaga. Oli südantsoojendav näha, kui koduselt noored tantsijad end raamatukogu ees tundsid. Pärast Oodi avamist (2018) oli Eestiski uuest raamatukogu formaadist palju juttu. Tänapäevase, demokraatliku raamatukogu kontseptsioon, mille kohaselt on see kohtumispaik keset linna ning raamatute lugemine ja laenutamine on vaid üks paljudest teenustest, jõuab nüüd loodetavasti ka meie rahvusraamatukogusse ehk Rarasse. Selle renoveerimise rahastusotsuse ajal kehtinud Rara strateegiaski aastateks 2019–2021 sõnastati visioon „avatud, inspireeriva ja kaasava tegutsemiskeskkonna kaudu olla uue põlvkonna raamatukogu“. Tollase kultuuriministri Tõnis Lukase arvamuse kohaselt peab kultuurimälu hoidmise kõrval Rara „end edasi arendama avatud kultuurikeskusena, mida suurinvesteering muu hulgas ka võimaldab“ (ERR 15. VIII 2019). Muidugi pärsib Oodi-laadset avatud ruumielamust Rara muinsuskaitsealune hoone, kus polnud võimalik teha mis tahes ruumimuudatusi. Peale ruumilise ja füüsilise avatuse saab aga raamatukogu olla avatud sisu ja suhtlemise poolest ning nii mõnedki aastad oli tunne, et ehkki Rara on remondi tõttu suletud ja peab läbi ajama ajutiste pindadega, on tegu vähemalt mõtteliselt avatud raamatukoguga. Viimastel kuudel olen püüdnud eri allikate kaudu aru saada, mis Raras kõlavalt välja hüütud sisust järgmisel aastal avatavas hoones tõesti ees ootab, kuna on kuulda, et esialgsed kokkulepped enam ei pea, uus juht Martin Öövel on need kõik üle vaadanud. Midagi on justkui kokku tõmmatud ja restruktureeritud, ka vanadel Rara rentnikel olla olnud raskusi oma ruumide tagasisaamisega. Mitmetest vestlustest jookseb vabandusena läbi ressursipuuduse teema. Isegi kui väga süveneda, ei saa kahjuks pilti ette, mida ja kelle osalusel uues majas pakkuma hakatakse. Otsesuhtluses suunatakse mind lugema institutsiooni ümarkeelset „väärtuspakkumist“, kust selgub, et kõike saab olema palju ja veel rohkemgi, kuid täpsem info on saladus ja midagi peab jääma ka üllatuseks. Jäänud on üheksa kuud avalik-õigusliku institutsiooni renoveeritud hoone piduliku avamiseni. Nagu lapseootus: vanemad ei taha kellelegi öelda, kas on poiss või tüdruk. Rara väljapoole suunatud suhtlus pole enam sugugi seesama, mille eest organisatsiooni turundustiimi ikka ja jälle tunnustati. Rarast ei ole turundusteenust pakkuva firma abil enam suurt midagi kuulda ja endisest proaktiivsest, rõõmsameelsest XXI sajandi kultuuriasutusele iseloomulikust suhtlusest on järel vaid mälestus. Miks on see oluline? Kui Rara 2027. aastal taas uksed avab, on maja olnud vahepeal suletud üle viie aasta (viimane aasta ainult ürituste paigana ei lähe arvesse). Eriti olukorras, kui uue rahvaraamatukogu seaduse järgi on võetud Eesti rahvaraamatukogude kogude koostamise vabadust ja vahendeid vähemaks, peab Rara olema elav ja kutsuv institutsioon, kus edendatakse aktiivselt kõigi Eesti elanike lugemis- ja uurimishuvi – sest kellele neid teavikuid muidu säilitatakse, kogutakse ja digiteeritakse, nagu Eesti Rahvusraamatukogu seadus ette näeb. Hädasti on vaja, et tekiks taas harjumus pidada rahvusraamatukogu tähtsaks – ja mitte ainult raamatute laenutamise-lugemise kohana, vaid üleüldse kultuuri mõtestamise ja nautimise paigana. On vaja see hiiglaslik, oodatust palju suuremaid kulutusi nõudnud hoone taas liikumisradade kaardile saada. Iga kogenud kultuuriasutuse juht ja kultuuriturundaja teab, et seda ei tee 2026. aastal vaid pressiteateid ja uudiskirju saates, sest Rara konkureerib kõigi kultuurivaldkondadega, aga ka mis tahes vaba aja veetmise vormidega, alates ühismeedia ketramisest ja trennitegemisest kuni linnuvaatluse ja margikogumiseni.

    E145 - Adolf lisas mind LinkedIn'is sõbraks?!?!
  2. 28 Jan

    E141 - Järgmine POLfluencer külas

    PreambleWE THE PEOPLES OF THE UNITED NATIONS DETERMINED to save succeeding generations from the scourge of war, which twice in our lifetime has brought untold sorrow to mankind, and to reaffirm faith in fundamental human rights, in the dignity and worth of the human person, in the equal rights of men and women and of nations large and small, and to establish conditions under which justice and respect for the obligations arising from treaties and other sources of international law can be maintained, and to promote social progress and better standards of life in larger freedom, to practice tolerance and live together in peace with one another as good neighbours, and to unite our strength to maintain international peace and security, and to ensure, by the acceptance of principles and the institution of methods, that armed force shall not be used, save in the common interest, and to employ international machinery for the promotion of the economic and social advancement of all peoples, Accordingly, our respective Governments, through representatives assembled in the city of San Francisco, who have exhibited their full powers found to be in good and due form, have agreed to the present Charter of the United Nations and do hereby establish an international organization to be known as the United Nations. The Purposes of the United Nations are: To maintain international peace and security, and to that end: to take effective collective measures for the prevention and removal of threats to the peace, and for the suppression of acts of aggression or other breaches of the peace, and to bring about by peaceful means, and in conformity with the principles of justice and international law, adjustment or settlement of international disputes or situations which might lead to a breach of the peace;To develop friendly relations among nations based on respect for the principle of equal rights and self-determination of peoples, and to take other appropriate measures to strengthen universal peace;To achieve international co-operation in solving international problems of an economic, social, cultural, or humanitarian character, and in promoting and encouraging respect for human rights and for fundamental freedoms for all without distinction as to race, sex, language, or religion; andTo be a centre for harmonizing the actions of nations in the attainment of these common ends.The Organization and its Members, in pursuit of the Purposes stated in Article 1, shall act in accordance with the following Principles. The Organization is based on the principle of the sovereign equality of all its Members.All Members, in order to ensure to all of them the rights and benefits resulting from membership, shall fulfill in good faith the obligations assumed by them in accordance with the present Charter.All Members shall settle their international disputes by peaceful means in such a manner that international peace and security, and justice, are not endangered.All Members shall refrain in their international relations from the threat or use of force against the territorial integrity or political independence of any state, or in any other manner inconsistent with the Purposes of the United Nations.All Members shall give the United Nations every assistance in any action it takes in accordance with the present Charter, and shall refrain from giving assistance to any state against which the United Nations is taking preventive or enforcement action.The Organization shall ensure that states which are not Members of the United Nations act in accordance with these Principles so far as may be necessary for the maintenance of international peace and security....

    E141 - Järgmine POLfluencer külas
  3. 6 Jan

    E140 - Hambavalu

    Algselt tähistati 6. jaanuaril Jeesuse Kristuse sünnipäeva. Pärast Kristuse sünnipäeva nihutamist jõuluajale sai 6. jaanuaril tavaks kolmekuningapäeva tähistamine. Keskaegsetes linnades kestsid jõulupidustused toomapäevast kolmekuningapäevani. Kolmekuningapäeva on peetud enamikus Euroopa maades ja ka Eestis jõuluaja lõpuks. Tavaliselt viidi jõulu- ja näärikuused just sel päeval toast välja. Kolmekuningapäev on olnud oluline lastele – neil oli siis õigus jõuluehted ära korjata ning jõulumaiustused kuuse küljest ära süüa. Eesti rahvakalendris tähistas see jõuluaja lõppu, olles ühtlasi selle viimane püha. Jõulude ning nääride kõrval on eestlased kolmekuningapäeva nimetanud ka kolmanda(te)ks jõulu(de)ks. Sel päeval toodi veel tuppa uued õled, heinad või põhud, täideti jõulukombeid ja söödi pühade aja toite. Jõulutoitu pidi jätkuma kolmekuningapäevani. Selle päeva toitude seas on nimetatud tanguvorsti, harvemini ube-herneid ja seapead. Jõululeib, mis oli kogu jõuluaja puutumatult söögilaual seisnud, pandi nüüd kariloomade jaoks hoiule. Üsna populaarne oli uskumus, et kaevuvesi keskööl viinaks muutub. Teateid sellest on siiski märksa vähem kui seoses uusaastaööga. Tehti tulevikuennustusi, mille seas oli kõige populaarsem õnnevalamine sulatinaga. Jälgiti ka, milline on veest välja võetud tinatüki pind: säbruline tähendas õnne ning head elu, tume värv muret jne. Õnnevalamise tulemuse sümbolitest on varem nimetatud kirstu, risti (tähendab surma, matuseid), hälli (lapse saamine, sünd), sõrmust (abiellumine), voodit (pruudiks saamine, pruudi leidmine), laeva (reisimine), otra (põllumeheseisus), püssi (soldatiseisus), hobust (pulmad, ratsaväelase seisus), roose (hea õnn), peent tinaräbu (raha, rikkus) jms. Tööde ja toimetuste osas ei erinenud kolmandad jõulud esimestest ega teistest. Mainitud on ketruse keeldu, oluliseks on peetud tõrjemaagiliste ristide tõmbamist ustele, akendele jm., et kurjad jõud sisse ei pääseks. Öösel vastu kolmekuningapäeva pidi tuli toas põlema, ei tohtinud palja jalu olla, jne. Teateid on ka pühkmete väljaviimise keelust. Kolmekuningapäeval oli eriti Lääne-Eestis kombeks jõuludega sarnane lõbutsemine ja maskeeritult perest peresse käimine kõige enam karu, kure või kolme kuninga kujul. Kolmeks kuningaks nimetasid end perest peresse õlut maitsma tulnud mehed. Täheldati päevade pikenemist – päev läheb kukesammu võrra pikemaks. Et siitpeale pidi hakkama lutsu kudemisaeg, plaanitseti jääalust kalapüüki. Tähistaevas ning selge hommik kuulutavat head viljasaaki, päikesepaiste ning külm head heinaaega. Rahva arvamises oli levinud seisukoht, et sel päeval olla nimelt külm ilm.

    E140 - Hambavalu

About

”GÕM” taskuhäälingu eesmärgiks on jagada kahe noore nägemust maailmast ja selle arenemist läbi aja. Saates käivad ka külalised, kelleks on enamasti teised eakaaslased, kelle ideid ja harjumusi lahti mõtestatakse. Taskuhäälingus üritatakse kogu maailm pulkadeks võtta ja sellest aru saada, olgu see maailma juhtide suured otsused või küsimus, ”miks tomat burgeri vahel käib?”. Tegemist ei ole surmtõsise taskuhäälinguga, vaid pigem võetakse asju huumoriga. Kõik on välja mõeldud ja midagi pole juhtunud, millest me räägime!