Järjejutt Kuku Raadio

Raymond Guérin, „Visa hing“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Heli Allik. Loeb Kristi Aule. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Raymond Guérini romaanist „Visa hing“. Kolm õde jutustavad kolmel häälel oma lugu. Elu neid ei hellita, aga neil on visa hing.

Peter Zeihan, „Maailma lõpp on alles algus“, tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. Viimaste põlvkondade jooksul on kõik muutunud kiiremaks, paremaks ja odavamaks. Peaaegu kõik, mida võiks soovida, jõuab kohale päevade – isegi tundide – jooksul pärast otsuse langemist. Seda võimaldas Ameerika, kelle juhitud kaubandussüsteem levis üle maailma. See kõik oli kunstlik ja ajutine ja saab peagi otsa. Ameerika on kaotanud selle jätkamise vastu huvi.

Alice Zeniter, „Kes neid jõuaks lahuta“. Loomingu Raamatukogult. Tõlkinud Maria Esko. Loeb Kristi Aule. Selle nädala Kuku raadio järjejutuminutid toovad teieni loo piirideta sõprusest,
ja rassismist. Lapsepõlvesõbrad Alice ja Mad otsustavad abielluda, et trotsida koos Prantsusmaa immigratsioonipoliitikat ning tagada sõbrale kodakondsus.

John Irving, „Palve Owen Meany eest“. Tõlkinud Mario Pulver. Postimehe kirjastuselt. Loeb Rando Tammik. On 1953. aasta suvi. Õnnetu hetk toob kahe 11-aastase poisi ellu tohutu muutuse ning üks neist – pisike, kummalise hääle ja muljet avaldava intellektiga Owen Meany – veendub, et ta on Jumala tööriist. Ja sedamööda, kuidas poisid kooli jõululavastuste, televisiooni tuleku ja Vietnami sõja taustal täiskasvanuikka jõuavad, näitab erakordne sündmuste jada, et ehk ei eksisteerigi Oweni jumalik plaan üksnes tema kujutelmades.

Mati Unt, „Via Regia. Elu võimalikkusest kosmoses". Loomingu Raamatukogu kuldsari. Loeb Rando Tammik. Sel nädalal kuuleme Kuku raadio järjejutuminutites katkendeid Mati Undi lühiromaanist „Via Regia“. See on lugu elust ja teatrist. Vahest ongi teatrielu see päris elu, ja laval ei tehtagi kunsti?

Durian Sukegawa, „Oamoos“. Tõlkinud Alari Allik. Postimehe kirjastuselt. Loeb Kristi Aule. Pisikeses kondiitritöökojas, kus Sentarō töötab, on päevad üksluised ning aja möödumist tähistab vaid aknast paistvate kirsipuude õide puhkemine ja taas närbumine. Ootamatult astub Sentarō ellu Tokue – moondunud sõrmedega eakas naine, kes valmistab parimat oamoosi, mida mees on kunagi maitsnud. Vanaproua pühendab ka Sentarō moosi valmistamise saladustesse ning töötegemise kõrvalt puhkeb nende vahel õitsele sõprus. Ent siis paljastub Tokue sünge saladus, tuues kaasa laastavad tagajärjed.