Mänguminutid Postimees podcast Raadio

Käesoleva aasta lõpp on toonud endaga kaasa enneolematu hulga uut ja võimsat tehnikat. Uued konsoolid, uued graafikakaardid, uued protsessorid. Kõiki neid ühendab üks lüli - neid ei saa Eestist osta! Mänguminutite podcast otsib vastuseid küsimusele, miks see nii on! Mänguminuteid juhivad Postimees Grupi e-spordi suunajuht Andri Allas ning Tehnikaportaali toimetaja Aleksandr Bregin.

2020. aasta lõpp paneb mängumaailmas puhuma uued tuuled. Ilmuvad üheksanda põlvkonna mängukonsoolid, mis toovad 4k resolutsiooni elutuppa. Arvutimänguritele pakub Nvidia aga omalt poolt vastu 3000-seeria graafikakaarte, mis on seni suurim põlvkondade vaheline võimsuse hüpe. Millise mängumasina peaks aga endale valima selleks, et nautida uue põlvkonna videomänge? Olgu selleks kas Xbox Series X, PlayStation 5 või hoopis uus mänguriarvuti? Valik on ääretult raske, kuid ometi tuleb seda teha. Mänguminutite podcasti juhivad Postimees Grupi e-spordi suunajuht Andri Allas ning Tehnikaportaali toimetaja Aleksandr Bregin.

Mänguminutitel on külas väikeinvestor ja ZAUM Studio finantsjuht Kristel Volver ning videomängude- ja investeerimishuviline Jüri-Franciscus Lotman. Räägime videomängude valdkonnaga seotud aktsiatest ja esimestest sammudest investeerimisel.

Tehnoloogia hõivab meie igapäevaelust järjest suurema osa, seda ka laste kasvatamises. Kuidas peaksid lapsevanemad, kes mäletavad veel tehnoloogiavaba aega, saama hakkama sellises olukorras? Kas lapsi on üldse võimalik videomängudeta kasvatada? Millised ohud ja hirmud sellega kaasnevad? Podcastis «Mänguminutid» on külas Postimees Grupi äriarendusjuht Kristjan Pillak, kellega koos otsitakse vastuseid neile küsimustele.

Milline oli Eesti e-sport karmidel üheksakümnendatel? Mänguminutite podcastis on külas kirjanik ja kultuuritegelane Siim Nurklik, kellega räägime esimestest interneti kohvikutest, e-sporditurniiridest Lauluväljakul, kui lihtne oli oma käekellast ilma jääda ning sellest, kuidas oli olla Eesti esimene Starcrafti meister.

Videomängudes petmine on pea sama vana kui meedium ise. Kui esimesed petukoodid kirjutati arendajate poolt mängudesse mehhaanikate testimise jaoks, siis nüüd oleme jõudnud punkti, kus e-spordi turniiridel kasutatakse hiiri, mis teevad paremaks mängijaks. Kas videomängudes petmine on võrreldav dopinguga spordis? Kas jõuame kunagi olukorda, kus kõik osalejad jälgivad ausa mängu reegleid? On see videomängude puhul üldse vajalik?