Üle maailma saunu eksportival Auroomil õnnestus turule tulla uue tootega, mis sobib hästi kuumalaines vaevlevasse Lõuna-Euroopasse. Auroomi tegevjuht Marten Merdikes rääkis saates, et ettevõte täitis möödunud aastal seatud eesmärgid ning kasvatas Eesti ja Läti üksuste müügitulu kokku enam kui 18 miljoni euroni, millest Eesti osa moodustas pea 13 miljonit eurot. 2026. aasta müügitulu peaks tegevjuhi sõnul kerkima vähemalt 20 miljonini ja 2027. aastal loodab ettevõte kasvada juba 22–23miljonilise aastakäibeni, selgitas Merdikes. Merdikes selgitas, et ettevõte on võtnud ka suurema fookuse wellness-ärile ja keskendub aina enam ka suurte avalike saunade pakkumisele. Lisaks on käsil ka uutesse tootesegmentidesse sisenemine. Näiteks on ettevõte toonud turule külmavanni ja liigub edasi ka aurusaunade pakkumise poole. „Kui sa sisened wellness-ärisse ja ei paku näiteks aurusauna või külmavanne spaadesse, siis tegelikult sinu käest on one stop shop’ina väga raske osta. Sa pead arendama oma võimekust,“ selgitas tegevjuht wellness-äri olemust. „Kui keegi teeb mõne suurema päringu või wellness-ala arhitekt tuleb sinu juurde ja soovib tooteid saada, siis tegelikult pead olema võimeline pakkuma [erinevaid tooteid]. Meie oleme siiani olnud saunakesksed, aga edaspidine väljavaade on ikkagi täislahendused. Arendusprojektina on meil töös aurusaun ja külmavann on tegelikult tootena juba väljas.“ Merdikes rääkis, et Auroom tuli külmavanniga turule kolm-neli kuud tagasi ja praegu on näha, et klientide huvi selle müümise vastu on suur. „Näeme, et huvi toodet turustada on olemas ja showroom’i võetakse näidiseid. See on meil üsna hoogsalt käima läinud,“ on juht uue toote turuletoomisega rahul. Merdikes lisab, et tegelikult oli külmavanniga väljatulemine ajaliselt väga õige, sest Lõuna-Euroopas möllab kuumalaine. Samas ütleb juht, et huvi otsest seost kuumalainega ta ei näe, kuid kuumus on aidanud toodet reklaamida küll. „Ma arvan, et selle toote turule toomiseks oli õige moment, aga see on lihtsalt juhus, et samal ajal tuli ka kuumalaine,“ sõnas Merdikes. RB Rail ASi finantsstrateegia ja majandusüksse juht Pēteris Celms kirjutas hiljuti arvamusloos, et Rail Balticat on vaja ka tööstuse pärast ja see annab ekspordis mitmele tööstusharule lisavõimalusi. Rongiga võiks Euroopasse vedada ehituselemente, masinaid ja näiteks mööblit. Kas ka saunatootja näeb uues raudtees võimalusi arendada eksporti ka Euroopa suunas? „Ma arvan, et see oleks kindlasti alternatiiv, sest kui sa tahad täna Euroopasse eksportida, siis on pildil ainult autotransport. Arvan, et see (Rail Baltic – toim) toimiks alternatiivina, aga iseasi on see, kui kiire ja paindlik see oleks. Meil saunaäris liiguvad tooted otse kliendilattu ja kui raudteetranspordi sinna vahele paneme, siis see tähendab, et toodet tõstetakse kahe tõste asemel viis-kuus korda. Mingis mõttes annab see riskifaktorit juurde,“ märkis Merdikes. Saadet juhib Harro Puusild. Pildil Marten Merdikes. Autor: Jarmo Järvsalu
