Äripäeva raadio

Äripäev

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

  1. 6h ago

    05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata

    Augusti algul riidebrändiga Islaa välja tulnud Ane Mitt oskas vaid sokiauku kinni traageldada, kui viis paberile kritseldatud disaini õmblejale, et valmiks esimene prototüüp. "Sa ei pea kõike oskama, et alustada," on ta veendunud. Kahel töökohal rapsinud noor taipas ühel hetkel, et midagi on tema elus paigast. "Nii väsitav oli. Vaba aega kuidagi ei olnud üldse. Kogu aeg töötasin, aga samas raha ka ei olnud." Selleks, et palgatöö jätta ja loodetavasti tulevikus vältida sentide lugemist, pidi ta esmalt mõistma, et alustamiseks ei ole vaja kellegi luba. "Kindlaid reegleid ei ole. Sa võidki igal hommikul ärgata ja olla ükskõik kes,“ kirjeldas ta, mis andis julguse liikuda oma riidebrändi asutamise suunas. Mitt alustas kaks aastat tagasi palgatöö kõrvalt sotsiaalmeediasse postitamisega, et tulevasel ettevõttel oleks oma turunduskanal. Nüüd on tal umbes 40 000 jälgijat ja ta teenib koostööpakkumistega piisavalt, et keskenduda sisuloomele ja ettevõtlusele. Saates rääkis Mitt, mis sütitas teda looma oma riidebrändi, kui palju selleks kapitali vajas, kuidas kujundas komplektide müügihinna ja leidis ootamatust kohast äripartneri. Ta jagas saates ka enda esimesi õppetunde. Näiteks, milliste ootamatute kuludega tuli tal rinda pista ja miks müük vahepeal seiskus. Võimalusi alustavale ettevõtjale oma idee finantseerimiseks tutvustas saate teises osas Swedbanki äripanganduse valdkonnajuht Priit Lopsik. Saadet juhtis Mai Kroonmäe. Fotol Ane Mitt modelliga. Foto: erakogu

    05.10.26 Lihtsalt alusta. Riidebrändi loonud noor: selleks pole vaja kellegi luba, et hommikul ärgates disaineriks hakata
  2. 6h ago

    01.10.26 Ruutmeetrite taga: Katrin Siska naudib Algarve kinnisvaraturgu Portugalis

    Portugali lõunarannikul Algarves tegutsev kinnisvaramaakler Katrin Siska hoiab oma eestlastest püsikliente. Saates “Ruutmeetrite taga” räägib Eestis seni hästi tuntud kui menubändi Vanilla Ninja liige Katrin Siska, et Portugalis maakleri tööga kohanemine võttis tal aega. Praeguseks on ta enda sõnul aga üks edukamaid maaklereid pereettevõttena tegutsevas büroos Villas Key, mis nimele vaatamata tegeleb villade ja majade kõrval ka maatükkide ja korterite vahendamisega. “Selle jätan enda teada, palju ma müün, aga iga aastaga järjest rohkem,” märgib Siska. Eestist pärit kliente on Siskal paarkümmend ning mõni neist on Algarvesse investeerinud juba mitme miljoni eest. “Mõni ostab igal aastal midagi uut ja on minuga juba kolm aastat kaasa jõlkunud. Mõni on läinud omapäi uitama ja saanud vastu näppe,” iseloomustab Siska Eestist pärit huvilisi. Seetõttu nimetab Siska saates viis kriteeriumi, mis peavad kindlasti olema kinnisvaral, millesse tasub Algarves investeerida ning räägib ka üüriäri riskidest ja tootlusest, mis võib ulatuda seitsme protsendini. Samuti jagab ta praktilisi nõuandeid kohalike oludega kohanemiseks, keelebarjääri ületamiseks ja tulevaste üürnike taustakontrolli tegemiseks. Jutuks tulevad ka keskmise korteri ja maja hinnatasemed, lisaks selgitab Siska, kuidas sealne turg toimib, mida see tähendab ühele maaklerile ning milliseid võimalusi pakub jõuliselt paisuv turg Eesti investorile. Lisaks räägib Siska oma igapäevasest tööst maaklerina ning selgitab ka, mis on aidanud tal Portugalis läbi lüüa ning räägib veidi ka oma tulevikuplaanidest. Saadet juhib Lauri Leet. Foto autor: Ramona-Luisa Soro/Äripäev.

    01.10.26 Ruutmeetrite taga: Katrin Siska naudib Algarve kinnisvaraturgu Portugalis
  3. 3d ago

    02.10.26 Tervisetark. Kui võhm kaob ja hingamine vilistab

    KOK ehk krooniline obstruktiivne kopsuhaigus kujuneb aastate jooksul ja võib kaua märkamatult süveneda. Üheks esimeseks märgiks võib olla hoopis see, et trepist üles minemine muutub vaevalisemaks, senine liikumine raskemaks või tekivad püsiv köha ja hingeldus ning väljahingamisse sigineb vilistamine. Sageli pannakse muutused vanuse või kehvema vormi arvele ning arsti juurde jõutakse alles siis, kui haigus on juba välja kujunenud. Tervisetarga saates selgitab Põhja-Eesti Regionaalhaigla sisehaiguste kliiniku juhataja, kopsuarst Pille Mukk, mis KOKi puhul kopsudes tegelikult toimub, miks väljahingamine muutub vilisevaks ning kuidas haigust diagnoositakse. Juttu tuleb ka sellest, miks KOK on aladiagnoositud, kuidas kopsufunktsiooni mõõtmine aitab haigusele jälile saada ning miks tasub märgata muutusi oma tavapärases koormustaluvuses. Oluline teema on suitsetamine, kuid ka e-sigaretid. Dr Mukk selgitab, miks veipimisel tekkivat aerosooli ei maksa pidada süütuks veeauruks: e-sigareti vedelikku kuumutades jõuavad hingamisteedesse nikotiin, maitseained ja muud kemikaalid. Tavapärase sigareti ja veibi mõju kopsudele ei ole täpselt ühesugune ning veipimise aastakümnete pikkuse kasutamise tagajärgede kohta pole veel samasugust teadmist nagu suitsetamise puhul. Tervislik see aga kindlasti pole. Saates räägitakse ka KOKi ravist, suitsetamisest loobumise olulisusest ja haiguse ägenemistest, mis võivad kopsufunktsiooni veelgi halvendada. Räägime, miks on KOKi-patsiendile eriti olulised vaktsineerimised, mida saab inimene ise teha haiguse süvenemise aeglustamiseks ning milliseid uusi ravivõimalusi loodetakse tulevikus. Saadet juhib Violetta Riidas. Pildil dr Pille Mukk Pildi autor PERH

    02.10.26 Tervisetark. Kui võhm kaob ja hingamine vilistab
  4. 4d ago

    18.09.26 Kiired ja vihased. Luminori äripanganduse juht: kiire kasv nõuab head riskijuhtimist

    Ettevõtete investeerimisaktiivsus on taastumas, kuid nende kiire kasv nõuab ka riskide varajast juhtimist, ütles Luminori äripanganduse juht Marjan Savtšenko Äripäeva raadiosaates “Kiired ja vihased”. Savtšenko sõnul on ettevõtjate kindlustunne tasapisi paranemas ning ka pangas on näha rohkem investeerimisplaane. Kasvu otsitakse nii efektiivsuse parandamisest kui ka uutele turgudele laienemisest. Savtšenko hinnaangul ei taasu investeerimisotsuseid teha ainult optimismi najal, vaid läbi tuleks mõelda ka olukorrad, kus oodatud käibekasv jääb siiski väiksemaks, finantseerimiskulu suureneb või sisendhinnad kallinevad. „Excel kannatab kõike,“ märkis ta, viidates võimalusele erinevaid stsenaariume enne otsuse tegemist läbi mängida. Eriti palju riske võib tema hinnangul ettevõttele tuua välisturgudele laienemine, sest tuleb arvestada lisaks ka klientide maksekäitumise, valuutakursside ja intressimäärade muutumisega. „Riskide olulisus tuleb välja siis, kui need realiseeruvad, aga siis on üldiselt juba hilja,“ ütles Savtšenko. Saates tuli juttu ka sellest, millistes sektorites on praegu kõige rohkem kasvujulgust, miks ei tasu ebakindluse tõttu investeeringuid lõputult edasi lükata ning kuidas valmistuda edukalt järgmiseks kasvuperioodiks. Saatejuht on Simona Zeno. Gaselliliikumist toetavad Luminor Bank, Merit Tarkvara ja advokaadibüroo Hedman.

    18.09.26 Kiired ja vihased. Luminori äripanganduse juht: kiire kasv nõuab head riskijuhtimist
  5. 4d ago

    01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima

    Toitumise ümber liigub sotsiaalmeedias palju erinevaid väiteid. Juttu tehakse nii kortisoolinäost ja suhkrupaistetusest kui ka keha puhastamisest, ning toitudest, mida peaks kindlasti tervise nimel vältima. Kutseline toitumisnõustaja Kaisa Kopliste tõdes Äripäeva saates „Müüt või tõde“, et paljud neist väidetest on kas müüdid või kontekstist välja rebitud poolikud tõed. Tema sõnul on probleem peamiselt selles, et söömisest on saanud paljude inimeste jaoks pidevalt optimeeritav projekt. Kopliste sõnul ei pea paika näiteks väited, et suhkur põhjustab automaatselt paistetust, vanandab nahka või muudab lapsed hüperaktiivseks. Samuti ei saa tema hinnanagul toidu või joogiga organismi lihtsalt „detoksida“, sest keha tegeleb nende protsessidega loomupäraselt ise. “Probleem tekib siis, kui mõni üksik uuringutulemus või võimalik mõju võetakse kontekstist välja ning sellest tehakse üldine reegel. Eriti keeruline on sellist infot ära tunda juhul, kui seda jagab autoriteetse kuvandiga spetsialist,“ ütles Kopliste. Kopliste sõnul pole aga kõik toitumisega seotud nähtused sugugi müüdid. Näiteks magustoidu kõht on tema sõnul päriselt olemas ning sellel on ka teaduslik selgitus. “Sama kehtib soolestiku ja aju vahelise seose kohta, mida teaduses tuntakse soolestiku-aju teljena,” tõi ta näite. Saates tuli muuhulgas juttu ka toitumisnõustajate pädevusest, toitumismüütide äratundmisest, toiduga seotud süütundest, ning sellest, millal tuleks nõu saamiseks pöörduda hoopis arsti poole. Saatejuht on Simona Zeno.

    01.10.26 Müüt või tõde. Kutseline toitumisnõustaja: söömine ei tohiks olla eraldi projekt, mida inimene peab kogu aeg optimeerima
  6. 4d ago

    17.09.26 ST | Targem taristu. Täna teid ja sildu jagub, aga kes neid tulevikus ehitama hakkab, kui insenere napib?

    Eesti taristuehituses jagub lähiaastateks tööd ohtralt, kuid teravamaks muutub küsimus, kes selle kõik ära teeb. Kogenud insenere napib juba praegu ning samal ajal lahkub osa seniseid spetsialiste vanuse tõttu tööturult. Kuigi insenerierialadele astujate arv on viimastel aastatel kasvanud, võib demograafiline langus mõne aasta pärast olukorda taas tugevalt muuta. Saates “Targem taristu” räägitakse, miks algab taristusektori järelkasvu kasvatamine juba põhikooli reaalainete tunnist, kuidas hoida noori ülikoolis ning miks ei tohiks tööandja ahvatleda noort inseneri õpinguid töö kasuks pooleli jätma. Juttu tuleb ka praktikast, stipendiumidest ja sellest, kuidas anda noorele võimalikult vara päris töökogemus ning näidata, kui erinevaid karjäärivõimalusi taristuehitus tegelikult pakub. Arutatakse ka selle üle, milliseid insenere Eesti kõige rohkem vajab, kuidas ettevõtted ja riik saavad järelkasvu kasvatamisse ise panustada ning kas tehisintellekt võiks tööjõupuudust leevendada. Saates jagavad kogemusi Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk, TalTechi arengufondi juht Elinor Toming ning Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa. Saadet juhib Rasmus Kagge. Fotol: TalTechi arengufondi juht Elinor Toming, Transpordiameti projektijuht Jörgen Vanamõisa ja Verstoni personalijuht ja juhatuse liige Estel Pukk Foto: Verston

    17.09.26 ST | Targem taristu. Täna teid ja sildu jagub, aga kes neid tulevikus ehitama hakkab, kui insenere napib?

Ratings & Reviews

3
out of 5
3 Ratings

About

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

You Might Also Like