Äripäeva raadio

Äripäev
  • 3.0 (3)
  • Business
  • Updated Daily

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

  1. 17h ago

    23.07.26 Kinnisvaratund: Arendajad Lätist: Seal on odavam. Ei, see on nõukanostalgia. Aga meie oleme seal juba ammu

    Eesti kolme elamuarendaja arvamused Lätti mineku osas läksid vastakuti Saates kõlab veebruaris Äripäeva 12. Kinnisvarakonverentsil salvestatud vestlusring, kus Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm, Invego juht ja suuromanik Kristjan-Thor Vähi ning Domus Kinnisvara juhatuse liige ja arendusvaldkonna juht Ingvar Allekand arutlesid eluasemeturu ja arenduse olukorra üle. Modereeris füüsik ja teaduse populariseerija Aigar Vaigu. Arendajad näitasid, mis aastatel 2026-2027 kinnisvara arendamise valdkonnas tulemas on. Saatejuht on Siim Sultson Fotol (pildistas Raul Mee): istuvad Taavi Soorm, Kristjan-Thor Vähi ja Ingvar Allekand

    23.07.26 Kinnisvaratund: Arendajad Lätist: Seal on odavam. Ei, see on nõukanostalgia. Aga meie oleme seal juba ammu

  2. 19h ago

    23.07.26 ST | Eramaja Ehitus. Eestlaste loodud nutikas ventilatsiooniseade paneb sisekliima tubade kaupa elama

    Airi ventilatsioonisüsteemi looja Indrek Anseli sõnul ei otsi teadlik koduomanik tänapäeval pööningule lihtsalt mürisevat torustikku, vaid intelligentset terviklahendust. Eestis välja arendatud Airi süsteem viib ventilatsiooni uuele tasemele, juhtides sisekliimat täielikult automaatselt ja ruumipõhiselt. „Tänapäevased ventilatsioonilahendused on sageli kella- või eeldusepõhised, kuid tubade kasutus on erinev. Airi süsteem võimaldab reageerida reaalsetele andmetele ja juhtida õhuvoolusid automaatselt täpselt seal, kus vaja,“ selgitab pikaajalise paigalduskogemusega Indrek Ansel sisuturundussaates „Eramaja ehitus“. Ta räägib saates lähemalt, kuidas ruumipõhine reguleerimine ja nutikad andurid aitavad tagada parima õhukvaliteedi, säästes samal ajal märgatavalt energiakulusid. Saates peatutakse pikemalt küsimusel, miks kaasaegses ehituses plast klassikalise plekk-toru välja vahetab. Ansel selgitab, et antistaatiline ja toiduainetetööstuse sertifikaadiga plasttorustik on metallist tunduvalt hügieenilisem ja vaiksem, kusjuures selle paigaldus edeneb plekitööga võrreldes kuni kolm korda kiiremini. Saatekülaline on Tuulari ekspert ja Airi süsteemi looja Indrek Ansel. Saadet juhib Tarmo Virki. Foto: Tarmo Virki Fotol: Airi süsteemi looja Indrek Ansel, kelle sõnul saab ruumipõhisest ventilatsioonist standard, mis säästab tervist ja raha.

    23.07.26 ST | Eramaja Ehitus. Eestlaste loodud nutikas ventilatsiooniseade paneb sisekliima tubade kaupa elama

  3. 1d ago

    22.07.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti kaitsetööstus kasvas nelja aastaga 7 korda

    Ukraina sõda on muutnud kaitsetööstuse uute tehnoloogiate testimispolügooniks, kus innovatsioon ja tarkvarauuendused jõuavad rindejoonele päevadega. See on andnud võimsa tõuke ka Eesti ettevõtetele, kelle müügikäive on teinud viimastel aastatel "tiigrihüppe". "Kui vaatame käibekasvu numbreid, siis viimase nelja aastaga on kaitse- ja julgeolekuvaldkonna müügikäive kasvanud peaaegu seitse korda, ulatudes 2025. aastal ligi 750 miljoni euroni, millest kaks kolmandikku läheb eksporti," märgib Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Hiljemalt järgmisel aastal ületab kohalik sektor ühe miljardi euro piiri. Koidumäe räägib saates "Ükssarvikute kasvulava" lähemalt sellest, kuidas on traditsiooniline "raske raud" ja tark küberkaitse leidnud kohalikus tööstuses ühise keele. "Kaitsetööstus on uued tehnoloogiad ja startupid, kuid seal on ka väga palju traditsioonilist tööstust. Üks ei saa ilma teiseta," selgitab ta. Samuti tuleb juttu kohaliku kosmosetööstuse varjatud trumpidest. Koidumäe toob välja, et kuigi Eestil oma astronaute veel pole, tehakse siin maailmatasemel satelliidikaameraid, andmetöötlust ja küberlahendusi, mida kasutatakse üha enam ka militaar- ja julgeolekualal. Lisaks peatutakse pikemalt teemal, kuidas on viimastel aastatel muutunud pankade ja riskikapitalistide moraalne suhtumine kaitsevaldkonda investeerimisse. Saatekülaline on Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidu tegevjuht Kalev Koidumäe. Saadet juhib Tarmo Virki. Pildil Kalev Koidumäe. Foto: Andres Laanem

    22.07.26 Ükssarvikute kasvulava. Eesti kaitsetööstus kasvas nelja aastaga 7 korda

  4. 1d ago

    22.07.26 Finantsuudised fookuses. Personalijuhid kisuvad lahti tööelu valupunktid: miks saavad mõned rohkem palka

    Õiglane juhtimine ei sünni ühest valemist, vaid selgetest põhimõtetest, usaldusest ja oskusest näha numbrite taha. Kolm kogenud personalijuhti avavad saates “Finantsuudised fookuses”, kuidas kujundada õiglast tasustamist, siduda tulemuslikkus selgete ootustega ning kasutada tehisintellekti nii, et tehnoloogia toetaks, mitte ei asendaks läbimõeldud juhtimist. Saates räägitakse palkade läbipaistvusest ning olukordadest, kus samal ametikohal töötavate inimeste panus ja tulemuslikkus erinevad märgatavalt. Külaliste hinnangul peab töötaja mõistma, kuidas tema tasu kujuneb, kuid palgaerinevuste põhjendamine ja juhtimine on eelkõige juhi vastutus. Juttu tuleb ka avaliku sektori palkadest ja missioonitundest. Tähenduslik töö võib inimest tugevalt motiveerida, kuid ei asenda konkurentsivõimelist töötasu. Tulemusjuhtimises peetakse oluliseks selgeid eesmärke ja arusaadavaid mõõdikuid, kusjuures tulemustasu ei pea sõltuma ainult rahalisest tulemusest ega väljenduma alati rahas. Eraldi tähelepanu all on tehisintellekti kasutamine värbamises ja personalitöös. AI võib kandidaatide eelsõelumist kiirendada, kuid ei pruugi märgata inimese tegelikku potentsiaali ega lugeda ridade vahelt. Ka tehnoloogia kasutuselevõtt ei too tingimata kohe kokkuhoidu, sest litsentsid, koolitused ja katsetamine nõuavad nii aega kui raha. Lisaks räägitakse tööjõu voolavusest, värbamiskiirusest, töötajate rahulolust ja juhtimiskvaliteedist ning arutletakse, kuidas mõjutavad kaug- ja hübriidtöö organisatsiooni tulemusi, koostööd ja kulusid. Saatekülalised on Delfi Meedia personalijuht Mailis Neppo, Kaitseinvesteeringute Keskuse personalijuht Kristiina Palm ja Vanalinna Ehituse personalijuht Kaire Elhuveig. Saadet juhib Paavo Siimann. Fotol (vasakult): Mailis Neppo, Kaire Elhuveig, Paavo Siimann, Kristiina Palm. Autor: Andres Laanem

    22.07.26 Finantsuudised fookuses. Personalijuhid kisuvad lahti tööelu valupunktid: miks saavad mõned rohkem palka

  5. 2d ago

    21.07.26 Eetris on ehitusuudised. Uued kinnisvarajuhid: suur allahindlus õõnestab usaldust

    Kinnisvaraettevõtete uued juhid ei plaani müüki suurte allahindlustega elavdada. Nende hinnangul õpetavad sooduskampaaniad ostjat veel suuremat hinnalangust ootama või tekitavad ostjas tunde, et midagi on projektiga valesti. Äripäeva kinnisvarakonverentsil arutasid turu tulevikku Hepsori juhatuse esimees Martti Krass, Endoveri tegevjuht Roul Tutt ja US Real Estate’i juhatuse esimees Kaarel Loigu. Uued juhid ei näe põhjust kinnisvara müüki suurte allahindlustega vedada. "Kui hinnast saab kohe palju alla, võib klient hakata küsima, kas projektiga on midagi valesti või kas oleks võimalik veelgi rohkem kaubelda," nentis Krass. Loigu sõnul viib arutelu kohe hinna peale ja jätab arendaja läbirääkimistel nõrgemasse positsiooni. "Kui arendaja alustab vestlust kohe allahindlusest, seab ta projekti kvaliteedi kahtluse alla," väitis ta. "Arendajatel tuleb esmalt vaadata otsa oma projektile, mitte põhjendada kehva müüki majanduse, valitsuse või geopoliitikaga." Tutti hinnangul ei ole turul praegu ka sellist hinnasurvet, mis sunniks arendajaid ulatuslikke allahindlusi tegema. "Määravaks saab see, kas klient näeb asukohas, arhitektuuris ja terviklikus elukeskkonnas piisavalt väärtust, et ostuotsus teha." Lisaks räägiti uute meeskondade moodustamisest, ostjate muutunud ootustest ja kinnisvaraturu arengust. Vestlust juhtis Aigar Vaigu. Saate toimetas Teeli Remmelg. Foto: Raul Mee

    21.07.26 Eetris on ehitusuudised. Uued kinnisvarajuhid: suur allahindlus õõnestab usaldust

  6. 2d ago

    21.07.26 Turismitund. Eesti turismiettevõtjad pistavad rinda turistide muutunud käitumisega

    Eesti turismiettevõtete suurim proovikivi pole üksnes välisturistide leidmine, vaid lühike hooaeg. Nii Eesti Turismi- ja Reisifirmade Liidu presidendi David Ryan Jenkinsi kui ka Järvamaal tegutseva Kallaste hobitalu perenaise Liina Saksa sõnul tuleb suurel osal turismiettevõtetest teenida sisuliselt kogu aasta tulu vaid paari suvekuuga. Jenkins tõdes, et kuigi tänavune suvi on turismisektorile olnud eelnevate aastatega võrreldes positiivne ning välisturistide arv kasvab, pole Eesti jõudnud siiani tagasi pandeemiaeelsele tasemele. Samal ajal mõjutavad sihtkoha valikut jätkuvalt nii kodumaa kõrge hinnatase kui ka sõjast tulenev piirkonna turvalisus. „Eesti turismiettevõtted peavad teenima kogu aasta tulu nelja kuu jooksul,“ ütles Jenkins, lisades, et just see sunnib ettevõtteid hindu tõstma ning muudab konkurentsi Lõuna-Euroopa sihtkohtadega keeruliseks. Jenkinsi sõnul on viimaste aastate kriisid muutnud ka inimeste reisikäitumist. Reisiplaane tehakse üha sagedamini viimasel hetkel ning sama kiiresti võidakse need ka tühistada, mis muudab turismiettevõtete jaoks hooaja planeerimise oluliselt keerulisemaks. Kallaste hobitalu perenaine Liina Saks tunnetab hooajalisuse mõju igapäevaselt. „Meie kogu aasta tulu tuleb ära teenida kahe kuuga. Ülejäänud aeg on juba boonus,“ ütles ta. Saks tõi esile, et väikese turismiettevõtte edu tugineb eelkõige korduvkülastajatele. Tema sõnul tulevad inimesed tagasi eelkõige seetõttu, et tunnevad end hobitalus oodatuna ning saavad loomade keskel vahetu ja koduse elamuse. Saates tuli muuhulgas juttu ka sellest, kuidas viimaste aastate kriisid on muutnud inimeste reisimisharjumusi, millised välisturud on Eesti jaoks praegu kõige olulisemad ning miks väikestel turismiettevõtetel tuleb pidevalt areneda, et külastajad ikka ja jälle tagasi tuleksid. Intervjueeris Simona Zeno. Fotol Kallaste hobitalu loomad. Foto: Liina Saks

    21.07.26 Turismitund. Eesti turismiettevõtjad pistavad rinda turistide muutunud käitumisega

  7. 2d ago

    21.07.26 ST | Levira – eetris ja ühenduses. Droonidest teletorni antennideni: kuidas sünnivad professionaalsed teleülekanded

    Sisuturunduse saates on külas Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu ning režissöör ja produtsent Kristjan Saar. Juttu tuleb sellest, kuidas valmivad kõrgtasemel spordiülekanded, mida vaataja kodus mugavalt ekraanilt jälgib. Saate esimeses pooles selgitavad külalised, kuidas sünnib Rally Estonia telepilt – sadade ruutkilomeetrite peale laiali laotuva võistluse kaabeldamine, droonide ja helikopterite kasutamine ning koostöö rahvusvaheliste partneritega on omaette kunst. Kristjan Saar avab režissööri ja produtsendi rolli: kuidas komplekteeritakse tiim vabakutselistest ja usaldusväärsetest koostööpartneritest üle Baltikumi ja Skandinaavia ning miks spordiülekanne peab järgima äraproovitud standardeid, mis suurele auditooriumile arusaadavad on. Vaatajale pakuvad põnevust uued lahendused: kohtunike mikrofonid ja kaamerad, tehisintellekti abil korduste otsimine, interaktiivne graafika ja statistika ning tulevikuvõimalused e-kaubandusest spordiennustuseni. Juttu tuleb ka sellest, miks pilt eri ekraanidele erineva viitega jõuab ja miks kvaliteeti mõjutab sageli hoopis vaataja internetipakett. Saates tuleb juttu ka pikkade ürituste argipäevast: Eurobasketi korraldamine tähendas Levirale aastapikkust eeltööd, kohapeal töötas üle saja teleinimese kolm nädalat järjest. Kuulete ka lugusid tehnilistest äpardustest (näiteks mahapõlenud tehnika ja laseriga rikutud kaamerasensor) ning sellest, kuidas režissöör vead vaataja eest märkamatuks teeb. Lõpetuseks tutvustatakse Levira leidlikke erilahendusi, näiteks kuidas ralli pealtvaatamisaladele jõuab telepilt teletornist antenniga – sest metsas internetti pole. Saadet juhib Hando Sinisalu. Fotol: Režissöör ja produtsent Kristjan Saar ja Levira TV-tootmise osakonna juht Kulno Kägu Foto: Hando Sinisalu

    21.07.26 ST | Levira – eetris ja ühenduses. Droonidest teletorni antennideni: kuidas sünnivad professionaalsed teleülekanded

  8. 3d ago

    20.07.26 Tööstusuudised eetris. Indrek Petjärv: laiska allhanget Eestis enam teha ei saa, meist on saanud peatöövõtja

    Mullu autotootja Renault'ga koostööd alustanud Vok Bikesi juhi Indrek Petjärve sõnul ei saa Eestis enam teha odavat ega lohakat allhanget ning riik liigub peatöövõtja rolli. Tänavu mais Pärnu tarneahelakonverentsil rääkis ta, et Eesti ettevõtted peavad muutuma ambitsioonikamaks, tuues võrdluseks Aasia tootjad, kes investeerivad potentsiaalsetesse partnerlustesse märkimisväärselt rohkem. Petjärve hinnangul on Eesti autotööstuse tarneahelas liikunud allhankija rollist järjest kõrgemale ning see eeldab senisest suuremat vastutust ja võimekust. Renault'ga koostöö on toonud Vok Bikesile kaasa rangemad standardid ja märksa suurema bürokraatia, kuid avanud ka võimaluse kasvada. Koostöö edeneb etappide kaupa: praegu toimub rataste lõppkooste Renault' tööstuslinnakus Pariisi lähistel, järgmistes etappides on plaanis laiendada komponentide tootmist ning kasutada Renault' hangete mastaabiefekti. Petjärve sõnul seisneb ettevõtte suurim väljakutse nüüd mitte enam klientide leidmises, vaid valmisolekus kiiresti tootmist kasvatada, kui suurtellimused peaksid saabuma. Samal konverentsil tõi Aurightec Estonia tarneahela- ja tootmisjuht Marko Kostap õpetliku näitena autotootja Saabi, mille tootmine seiskus 2011. aastal komponentide puuduse ja rahaliste raskuste tõttu, kuigi nõudlus autode järele oli olemas. Tema sõnul ei põhjusta tarneahela suurimaid probleeme enamasti üks vale prognoos, vaid see, kui nõudlus, tootmisvõimekus, ostuplaanid, varud ja rahavoog ei ole ettevõttes omavahel kooskõlas. Saabi puhul sai saatuslikuks just nõudluse ja planeeritud võimekuse vaheline ebakõla. Kostapi sõnul peab ettevõtte tulevikuplaan olema ühine, mitte eri osakondade eraldiseisvate plaanide kogum. Kui müük, ost, tootmine ja finants lähtuvad erinevatest eeldustest, tekib olukord, kus paberil olev nõudlus ei tähenda veel valmisolekut seda täita. Seetõttu peavad tulevikuprognoosid ja tegevusplaanid olema kogu ettevõttele ühised ja läbipaistvad. Pildil Indrek Petjärv. Autor: Andras Kralla

    20.07.26 Tööstusuudised eetris. Indrek Petjärv: laiska allhanget Eestis enam teha ei saa, meist on saanud peatöövõtja
See All (544)

Ratings & Reviews

3
out of 5
3 Ratings

About

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

Information

  • Creator
    Äripäev
  • Years Active
    2016 - 2026
  • Episodes
    544
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © All rights reserved
  • Show Website
    Äripäeva raadio

You Might Also Like