Mis tunne on?

Delfi Meedia

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

  1. 6 июн.

    Kevin Pesur ja Oliver Randalu: driftil kui spordialal pole Ülemistes sõõrikute tegemisega mingit pistmist

    "Mis tunne on?" spordipodcastis käisid oma spordiala tutvustamas ja enda karjäärist rääkima Eesti parimad driftisõitjad, maailma vaadatuimas driftisarjas Drift Masters tegusid tegevad Kevin Pesur (27) ja Oliver Randalu (35). Miks on drifti äge nii sõita kui ka vaadata? Millised on selle ala reeglid? Kuidas Randalu ja Pesuri karjäär üldse alguse sai? Saates võtsime pulkadeks lahti drifti peamised iseärasused ja reeglid ning rääkisime, miks pole sel spordialal midagi pistmist sellega, mis toimub Ülemiste keskuse parklas isetekkelistel autokogunemistel. Saatejuht on Gunnar Leheste. Head kuulamist!

    1 ч. 33 мин.

  2. 18 мая

    Erich Teigamägi: medalid on olulised ja Tõnis Sildaru on treener, kuid kutsetunnistuseta

    Delfi jutusaates „Mis tunne on?” käis Jaan Martinsonil külas kauaaegne Eesti kergejõustikuliidu president ja spordijuht Erich Teigamängi, kes kandideerib EOK juhiks. Teigamägi rääkis saates, kuidas temast kui tavalisest spordifännist sai astmeid pidi sammudes Eesti kergejõustikuliidu president ja EOK tippspordikomisjoni juht. Kusjuures ta on veendunud, et sportlastele toetuse määramisel tuleb teha erandeid, mitte vaadata Exceli tabeleid. Ühtlasi avab Teigamägi nii end kui taustsüsteemi, kirjeldab elu raskeid ja rõõmsaid hetki, selgitab, millised erinevused on spordi ja firma juhtimisel, miks ta on pildis enamasti hea huumoriga ja optimistlik ning miks saarlasena ei ütle „ölu“ vaid „õlu“. Kuulaja saab teada sedagi, mida Teigamägi arvab Eesti sprinteritest, kes tiitlimedaleid ei võida, meie treeneritest ja sportmängudest ning mida ta kavatseb presidendiks saades EOK-s esimese asjana muuta.

    1 ч. 19 мин.

  3. 14 мая

    Indrek Visnapuu, Rainer Vassiljev, Norbert Hurt oma karjääri õppetundidest, stressijuhtimisest ja eetikast

    2010. aasta Eesti Päevalehe vahel ilmunud Spordileht tutvustas kolme toona Tartus tegutsenud noort treenerit, keda ühendas soov end ühel hetkel piiri taga proovile panna. 16 aastat hiljem olid samad mehed Delfi podcastis "Mis tunne on" oma treenerikarjäärile tagasi vaatamas ning arutlemas erinevatel treeneriametit puudutavatel teemadel. Saates rääkisid korvpallitreener Indrek Visnapuu, võrkpallitreener Rainer Vassiljev ja jalgpallitreener Norbert Hurt, miks nad on oma eriala peale jäänud ja kuidas on treeneritöö 16 aastaga muutunud. Palju juttu tuleb peatreeneri ametist ning sellega kaasnevatest igapäevastest dilemmadest ja probleemidest, inimeste juhtimisest, riietusruumi kliimast jms, aga ka stressijuhtimisest ja välisest survest (fännid, meedia, avalikkus).

    1 ч. 44 мин.

  4. 20 апр.

    Henry Sildaru napilt OM-kullata jäämisest: vaatasin just finaali uuesti ning minu näoilme ei olnud punkte teada saades kõige lõbusam

    Delfi spordipodcast „Mis tunne on?” on taas eetris. Enne suve tulekut kiikasime veel talve suunas ning stuudiosse tuli külla rennisõidu olümpiahõbe Henry Sildaru. 19-aastane Sildaru läks hooajale vastu olukorras, kus ta oli MK-sarjas olnud parimal juhul neljas ning maailmameistrivõistlustelt oli tal ette näidata kuues koht. Nüüdseks on Sildaru aga olümpiahõbe ning freestyle-suusatamise MK-sarja üldvõitja. Üksikutel MK-etappidel teenis ta talve jooksul neli poodiumikohta (kolm teist ja üks kolmas koht). Podcastis sai kokku võetud lõppenud hooaja sportlik pool. Alustades sellest, miks otsustati tavapärane Uus-Meremaa laager asendada Rootsis Kläppenis õhkpadjal harjutamisega ja lõpetades sellega, kuidas enne järgmise hooaja algust ootab eestlast ilmselt ees X-Mängude liiga sportlaste draft. Sportliku poole pealt oli Sildaru hooaja tipphetkeks loomulikult Milano-Cortina mängudel rennisõidus saavutatud teine koht. Seejuures tunnistas 19-aastane sportlane, et tegelikult valmistas kuldmedalita jäämine talle ka omajagu pettumust. Hiljuti vaatas ta ka finaali uuesti ning tõdes, et punktide teada saamise järel oli tema näoilmest ikkagi pettumust näha. Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

    49 мин.

  5. 2 апр.

    Kreete Verlin maagilise piiri alistamisest: telefon läks kohe punaseks. Kaks päeva hiljem sain emotsioonid välja lasta

    Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on väikese pausi järel eetris tagasi. Sel korral on meil külas Eesti kergejõustiku sisehooaja tänavuseks suurimaks täheks kerkinud tõkkesprinter Kreete Verlin, kes viis rahvusrekordi uude sekundisse. Kreete Verlinist (29) sai esimene eestlanna, kes 60 meetri tõkkedistantsil alistanud kaheksa sekundi piiri. „See tunne oli imeline. Kui mõtlen tagasi sinna hetke, kus Madridis veebruari algul selle aja jooksin, siis rõõmujoovastus kehas oli väga suur,“ meenutas Verlin „6. veebruari võistlust. „Kuna see oli aga eeljooks, siis teadsin, et pean emotsioone natukene alla suruna, et finaalis ka hea jooks teha ja head rankingupunktid suveks kirja saada. Emotsioonid tulid ülejärgmisel päeval, kui Saksamaal olin jutumärkides „ebaõnnestunud“ jooksu teinud. Siis lasin kõik emotsioonid välja ja hakkasin päriselt nutma. Sain aru, et lõpuks ometi suutsin kaheksa sekundi piiri sisetingimustes ära teha.“ Saates rääkis Verlin lähemalt sportlastee algusest ja meenutas, kuidas koolis oli peamine soov vanemate klassi poistele võistlustel ära teha. Juttu tuli ka vahelepõikest USA-sse, kus kõvasti peavalu tekitas sealne bürokraatia. Üks 1500-eurone stipendiumitšekk tekitas ameeriklaste jaoks palju segadust. Mis on aidanud Verlinil jõuda uuele tasemele? Millest on jäänud veel puudu, et alistada 100 meetri tõkkesprindis 2005. aastast Mirjam Lehismetsale kuuluv Eesti rekord 12,93? Kui keeruline on tavatööd ja tippsporti kõrvutada? Kas EOK tippspordikomisjon teeb aprillis erandi ja tõstab Verlini C-kategooria peale? Kui pikalt tulevikku eestlanna oma karjääri osas ette vaatab? Nendel ja teistel teemadel tuli juba saates pikemalt juttu. Vestlust juhtis Kaspar Ruus. Head kuulamist!

    51 мин.

  6. 16 янв.

    Režissöör Steiv Silm kartis Partizani staadionil elu pärast. „Aia peale roninud Serbia fänn näitas näpuga minu peale“

    Populaarsete Coolbeti doksarjade režissöör ja sügisel linastuva Magnus Kirdi dokfilmi autor Steiv Silm meenutas saates „Mis tunne on?“ värvikaid seikasid võtteplatsidelt ja komandeeringutelt ning rääkis oma professionaalse karjääri kujunemisest. Saatejuht on Gunnar Leheste.

    1 ч. 22 мин.

  7. 31.12.2025

    Janno Kivisild tööst FIFA-s: Euroopas on selle ameti peal koos minuga 2,5 inimest

    Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on taas eetris ning sel korral on meil külas Janno Kivisild. Aastaid Eesti jalgpallis erinevates ametites olnud mees on nüüdseks juba ligemale aasta olnud Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA palgal. Aastaid teati Kivisilda Eesti jalgpallikoondise abitreenerina. Ta oli selles rollis ka Tarmo Rüütli ametiajal, kui Eesti koondis jõudis 2012. aasta EM-valiksarjas play-off’i. Seejärel kuulus ta ka Magnus Pehrssoni ning Martin Reimi tiimi. Abitreeneri ameti pani ta lõplikult maha 2019. aasta 17. juunil. Seejärel jätkas ta jalgpalliliidus tehnilise direktorina, kus ta oli tööl alates 2013. aasta algusest. 2025. aasta veebruaris sai Kivisilla ja jalgpalliliidu töösuhe aga läbi ning Kivisild liikus edasi FIFA-sse. Seal töötab ta Euroopa regionaalse tehnilise konsultandi ametikohal. Koos temaga on Euroopa suunal selliseid inimesi maailma katuseorganisatsioonis töötamas 2,5. Eestlase vastutusel on Euroopast 23 riiki, kelle alaliitude spordidirektoritega on ta regulaarses suhtluses. Umbes poole aastast sõidus olev Kivisild saigi nüüd pühade perioodil korraks aja natuke maha võtta ning jõudis oma tööst ja tegemistest rääkima ka „Mis tunne on?” podcasti. Muuhulgas tunnistas Kivisild, et kontoritööle minnes andis ta endale koheselt aru, et varasem igapäevane jalgpallimurul müttamine tuleb ära unustada. Nagu ta tõdes, siis suurt igatsust igapäevaste treeningute läbiviimise osas tal ei olegi, kuna uus töö on tema jaoks väga huvitav. Muuhulgas kirjeldas Kivisild ka enda värbamise ja kandideerimise protsessi. Nimelt lõpetas ta mullu FIFA tehniliste direktorite kursuse, mis kestis kokku 1,5 aastat. Juba õppimise perioodil anti talle FIFA-st teada, et antud ametikoht on vaba ning ta võiks samuti sinna kandideerida. Seejuures tuletati talle seda meelde mitmel korral. Kandideerimisel jõudiski Kivisild viimasesse vooru välja ning osutus ka valituks. Erinevate riikide alaliitudega koostööd tehes ongi ta praeguseks näinud nende riikide jalgpalli köögipoolt. Kivisilla „klientide” sekka kuuluvad näiteks Holland, Belgia, Luksemburg, Läti, Leedu, Küpros, Kreeka, Türgi jne. Muuhulgas tõi ta välja Luksemburgi jalgpalli viimase aja edu saladuse. Nimelt on seal juba üle kümne aasta toimetanud n-ö riiklik jalgpalliakadeemia, kuhu tulevad üle riigi parimad kokku. Kuna riik on pindalalt väike, siis on selline tegutsemine tavapärasest lihtsam. Lisaks on Luksemburgi naaberriikideks jalgpallimaailma suured tegijad Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Seetõttu on antud akadeemial võimalik väga lähedalt leida ka heal tasemel vastaseid. Nagu Kivisild tõdes, siis mitmed tegurid on antud akadeemia toimimist soodustanud ning Luksemburgi jalgpall on sellest suurt kasu lõiganud. 670 000 elanikuga Luksemburgist on praeguseks kolm meest mängimas Bundesligas. Neil on mängijad Mönchengladbachi Borussias, FC Augsburgis ning St. Paulis. Aastaid Mainzi ridades Bundesligas mänginud Leandro Barreiro kuulub aga Portugali suurklubi Lissaboni Benfica ridadesse. Kuula juba saatest täpsemalt, millega Kivisild igapäevaselt tegeleb, kuidas suhtlus erinevate alaliitudega välja näeb ja mida huvitavat on ta seni juba teada saanud. Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

    54 мин.

  8. 03.12.2025

    Üksinda üle Atlandi purjetanud Anna-Liisa Talts: kõige kurvem on, kui inimesed jätavad asju tegemata, arvates, et see on liiga raske

    "Pärast kolme nädalat oma mullis elamist taas virtuaalsesse maailma sukelduda oli sürreaalne," tõdes 13. novembril pärast 18 päeva, 17 tundi ja 20 minutit kestnud ookeanisõitu Kanaaridelt Kariibidele purjetanud Anna-Liisa Talts, kellest sai esimene eestlanna, kes kunagi üksinda üle Atlandi purjetanud. 31-aastane Anna-Liisa Talts pole pärast sisuliselt kolm aastat kestnud projekti lõppu veel kodumaale tulnud, sest tahab läbielatut veel rahulikult seedida ja läbi mõtestada. Intervjuu Delfi Spordi podcastile "Mis tunne on?" andis võistluse Mini Transat läbinud soolopurjetaja Dominikaani Vabariigist, kus ta hetkel puhkab, videokõne vahendusel.

    1 ч. 13 мин.
См. все (53)

Об этом подкасте

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

Информация

  • Автор
    Delfi Meedia
  • Годы выхода
    2024 - 2026
  • Выпуски
    53
  • Ограничения
    Без ненормативной лексики
  • Авторские права
    © All rights reserved

Вам может также понравиться