Eestis on üle 6000 ettevõtte ja asutuse, mis peavad aasta alguses jõustunud uue küberturvalisuse seaduse nõudeid järgima hakkama. Mure aga seisneb selles, et hulgal ettevõtetel pole sellest aimugi, mis tähendab, et nad pole lillegi liigutanud, selgus saatest. Seadus nõuab ettevõtetelt üsna ajamahukaid samme küberriskide ohjeldamiseks. Esmalt aga pidid ettevõtted, keda seadus puudutab, märtsi lõpuks riigi infosüsteemi ametile endast märku andma. "Võin lahjat mürki võtta, et paljud ei teavitanud, sest teavitustööd on vähe olnud – uus küberturvalisuse seadus jõustus alles jaanuaris," ütles seaduse loomist koostada aidanud advokaadibüroo Widen küberõiguse valdkonna juht Henri Ratnik. Nõuete täitmata jätmine võib aga kaasa tuua üsna ulatusliku trahvi – kuni 10 miljonit eurot või 2% ettevõtte aastakäibest. Seadus on raskesti loetav Seadus on ka parasjagu keeruline, selgitas Grant Thornton Balticu infoturbe valdkonna juht Artti Aston. Kuigi teatud juhtudel on lihtne aru saada, kas seadus sulle kohaldub või mitte, muutub kõik siis, kui seaduses viidatakse täiendavatele Euroopa Liidu registritele ja klassifikaatoritele. Aston ütles, et just tootjatega tuleb seda ette. Näiteks tõi ta jalgrattatootjad, kes on seaduses subjektina ära nimetatud. Küsimusi võib tekkida ka siis, kui toodetakse juppe mõnele seadmetootjale, kellele uus seadus kohaldub. BLRT Grupi kaks tütarfirmat on osa neist tänavu lisandunud ligi 3000 ettevõttest, kes peavad end kolme aastaga uute nõuetega vastavusse viima. Kontserni IT-direktor Marek Trautmann kinnitas, et kuigi ta luges seaduse kümme korda läbi, vajas ta siiski nõustaja abi, et aru saada, millised ettevõtted grupist on seaduse subjektid. Ta soovitas teistel kahtluse korral RIA-le päring teha, et kinnitust saada, sest seadust võib olla keeruline üksinda tõlgendada. Mis on laienenud küberturvalisuse seaduses uut, keda see puudutab ja kuidas valmistuda, kuuleb lähemalt saatest “Kasvukursil”. Saadet juhib Mai Kroonmäe.
