Äripäeva raadio

Äripäev

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

  1. 10h ago

    08.10.26 Õppetund. Eesti haridusinnovatsioon on kõrges hinnas. "Euroopa küsib meilt nõu"

    Eestis tegutseb üle saja haridustehnoloogia lahendusi arendava tiimi ning meie riiki nähakse selles vallas tugeva maana. Eesti EdTechi ehk haridustehnoloogia tugevuseks on aastaid teadlikult arendatud koostöine ökosüsteem, mille kogemusest õpitakse nüüd Euroopas. Saates “Õppetund“ tuli juttu sellest, kuidas Eestist on digiriigi ja haridusriigi kõrval kujunenud tugev EdTech-riik ning milline roll on selles riigi, ministeeriumide ja Startup Estonia koostööl. Haridustehnoloogia sihipärane toetamine sai hoo sisse 2018. aasta lõpus ning selle eesmärk oli luua kasvukeskkond ettevõtetele, kes kasvaksid iseseisvaks, jätkusuutlikuks ja rahvusvaheliseks. Saates uuriti põhjalikult Eesti haridusinnovatsiooni ökosüsteemi. EdTech ei tähenda seejuures ainult üldhariduskooli jaoks loodud digilahendusi. Eesti ettevõtted arendavad tehnoloogiaid alushariduse üld-, kutse- ja kõrghariduse jaoks, kuid järjest olulisem osa on ka elukestval õppel, täiskasvanute õppimisel ning tööandjatele suunatud lahendustel. Haridustehnoloogia mõjutab inimese kogu töö- ja õpiteed. Koostöö heaks näiteks on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooliga loodud programmid, kus ülikoolide teadmised ühinevad EdTechi kogukonna praktikaga. Eestil on tekkinud kogemus, mida märkab ka Euroopa Komisjon küsides nõu laiemate haridustehnoloogia poliitikate kujundamisel. Külas olid haridusinnovaator, EdTech Estonia nõukogu liige ja DreamApply kaasasutaja Märt Aro ning EdTech Estonia tegevjuht Liis Siiroja. Aro tõi saatesse rahvusvahelise haridusinnovatsiooni vaate, Siiroja keskendus Eesti EdTechi ettevõtete, koostöö ja kogu ökosüsteemil arengule. Saadet juhib Kristiina Garancis. Pildil Liis Siiroja, Märt Aro ja Kristiiina Garancis. Foto: Andres Laanem

    08.10.26 Õppetund. Eesti haridusinnovatsioon on kõrges hinnas. "Euroopa küsib meilt nõu"
  2. 2d ago

    15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi?

    Meie teedeehituses on katsetatud nii plastikut ja ligniini sisaldavat asfalti kui ka uusi digitaalseid tööriistu, mis võimaldavad ehitusmasinaid täpsemalt juhtida. Mujal maailmas töötavad juba autonoomsed ehitusplatsid ning arendatakse asfalti, mis suudab ise oma mikropragusid parandada. Tehnoloogia areneb kiiresti, kuid kuidas tagada see, et uuenduslikest katsetustest sünniksid ka päriselt sellised lahendused, mis aitavad teid ehitada kestvamalt, säästlikumalt ja mõistlikuma hinnaga? Sisuturundussaates “Targem taristu” arutlevad innovatsiooni ja tehnoloogia võimaluste üle TalTechi ehitusinfo modelleerimise professor Raido Puust ning endine Verstoni innovatsioonijuht, praegune TalTechi taristuehituse valdkonna nooremteadur Sven Sillamäe. Saates meenutatakse, kuidas 2004. aastal äratas suurt tähelepanu Tallinn-Tartu maanteel asfaldikihtide vahele paigaldatud terasvõrk. Praeguseks on Eestis rajatud katselõike, kus bituumenit on osaliselt asendatud plasti või puidust saadava ligniiniga. Kuigi sellised lahendused võivad vähendada teedeehituse keskkonnamõju, tõstatub küsimus nende maksumusest, vastupidavusest ja laialdasemast kasutuselevõtust. Saatekülaliste hinnangul on Eesti taristuehituse üks kitsaskohti projektipõhine innovatsioon: uusi lahendusi küll katsetatakse, kuid tihti jääb puudu järjepidevast tulemuste analüüsist ja otsustest, mis aitaksid neid igapäevasesse praktikasse viia. Räägitakse ka ehitusinfo modelleerimisest ehk BIMist, droonidest, masinjuhtimisest ja andmepõhisest ehitusjuhtimisest. Kuigi digitaalsed lahendused on Eesti teedeehituses juba kasutusel, jääb suur osa kogutavast infost praegu veel rakendamata. Tulevikus võiks ehitusjuhtimine muutuda prognoosivamaks, võimaldades tööde planeerimisel arvestada jooksvalt ilmaolude, pinnase seisundi, masinate tootlikkuse ja ehitusgraafikuga. Peatutakse ka küberturvalisuse teemal, mille tähtsus kasvab koos ehitusmasinate ja infosüsteemide ühendamisega. Pilk tulevikku viib kuulaja aga hoopis Jaapanisse, kus ehitusplatsidel kasutatakse juba ilma juhita töötavaid masinaid, ning Hollandisse, kus arendatakse iseparanevat asfalti. Arutletakse ka elektrisõidukeid laadivate teede mõttekuse ja targa tellija rolli üle. Sven Sillamäe tutvustab TalTechis arendatavat digitaalset tööriista, mis aitaks hinnata, kuidas erinevad ehitusotsused mõjutavad teekatte eluiga, keskkonnajalajälge ning ehitus- ja kasutuskulusid. Saadet “Targem taristu” juhib Rasmus Kagge.

    15.10.26 ST | Targem taristu. Teedeehituses innovatsiooni jagub, aga miks ehitame siis ikka vanaviisi?
  3. 3d ago

    14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi

    Kuigi tehisaru teeb juba raamatupidamist, koostab majandusaasta aruandeid ja jagab maksunõu, leiavad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatuse liikmed, et raamatupidajad ei kao kuhugi, kuid nende töö muutub põhjalikult. Äripäeva raadio saates “Finantsuudised fookuses” võeti Eesti Raamatupidajate Kogu 30. aastapäeva puhul luubi alla raamatupidamise minevik, olevik ja tulevik. Kolme aastakümnega on paberkaustadest ja käsitsi täidetud pearaamatutest jõutud automatiseerimise ja tehisintellektini. Kui varem kulus suur osa tööajast andmete sisestamisele ja kontrollimisele, siis nüüd oodatakse raamatupidajalt järjest enam analüütilist mõtlemist, tehnoloogilist taiplikkust ja oskust ettevõtjale nõu anda. Saatekülaliste sõnul ei ole Eesti raamatupidamisturu suurim probleem tingimata inimeste nappus, vaid sobivate oskustega spetsialistide leidmine. Eriti hinnas on raamatupidajad, kes tunnevad mitut majandustarkvara, oskavad kasutada tehisintellekti, mõistavad ettevõtte äritegevust ja suudavad klientidega sisukalt suhelda. Teravalt kerkib esile küsimus, kes vastutab, kui tehisintellekti või puudulike teadmiste tõttu tehakse raamatupidamises vigu ‒ Eestis ei ole raamatupidamisteenuse osutamiseks kutsetunnistus kohustuslik. Saates arutletakse, kas teenusepakkujatele tuleks kehtestada senisest rangemad kvalifikatsiooninõuded ja millist rolli võiksid sertifitseeritud raamatupidajad täita näiteks ettevõtete likvideerimisel või auditeerimiseks ettevalmistamisel. Juttu tuleb ka rahapesu tõkestamise nõuetest, mille täitmine võib väiksematele raamatupidamisteenuse pakkujatele käia üle jõu. Omaette küsimus on majandusaasta aruannete esitamine. Miks jätavad nii paljud Eesti ettevõtjad aruanded tähtajaks esitamata ja kas 200eurone trahv on üldse piisav motivaator, kui aruande koostamine võib maksta rohkem? Saates kõlas ka ettepanek tuua mikroettevõtjate majandusaasta aruannete esitamise tähtaeg praegusest varasemaks, näiteks 31. märtsile. See võiks parandada aruandluse õigeaegsust ja vabastada raamatupidajad suvisest aruannete koostamise tipphooajast. Pilguheit tulevikku tõi arutellu tehisaruagentide abil tegutsevad raamatupidamisbürood, raamatupidajate põlvkonnavahetuse ja küsimuse, kas noortel tasub seda eriala üldse õppida. Külalised leidsid, et just tehnoloogiline areng on muutnud raamatupidamise senisest põnevamaks ja toonud valdkonda uusi võimalusi. Juubelisaatele kohaselt jagus ka värvikaid meenutusi. Sai kuulda, kuidas aastakümneid tagasi peeti väärismetallide üle arvestust sajandikgrammi täpsusega, kuidas praktikant kandis miljonite kroonide väärtuses põhivara ekslikult varudesse ning kuidas klient püüdis rinnahoidjate ostutšekki esitada finantsanalüüsi raamatu pähe. Selgus ka, milliseid loomingulisi põhjendusi on ettevõtjad kasutanud puuduvate raamatupidamisdokumentide selgitamiseks. Saates olid külas auditeerimisbüroo Audit Advisory tegevjuht Liina Tamm, raamatupidamisbüroo Grow Finance'i asutaja ja partner Ulvi Tallo ning raamatupidamisbüroo Robby & Bobby partner Margus Tammeraja. Kõik kolm kuuluvad Eesti Raamatupidajate Kogu juhatusse. Saadet juhib Paavo Siimann. Foto: Äripäev

    14.10.26 Finantsuudised fookuses. Raamatupidajad hoiatavad: AI muudab ameti tundmatuseni, kuid vastutus ei kao kuhugi
  4. 3d ago

    14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse

    Kui kaupmees ütleb tarnijale, et hinnatõusu korral võib kaup sortimendist välja jääda, kas see on tavapärane äriline läbirääkimine või juba lubamatu surve? Ja millal võivad ebaausate kaubandustavade reeglid puudutada ettevõtet, kes ise üldse toitu ei müü? Saates „Kaupmehe eduvalem“ räägib advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel põllumajandus- ja toidutarneahelas keelatud kaubandustavadest. Selgub, et regulatsioon ei puuduta sugugi ainult suuri jaekette ja nende toidutarnijaid – seaduse kohaldamisalasse võib sattuda ka näiteks kosmeetikatootja, kes ostab oma toodete valmistamiseks põllumajanduslikku päritolu toorainet. Saates võetakse lahti, millised võtted on alati keelatud, millistes küsimustes võivad ostja ja müüja omavahel kokku leppida ning kuidas tuleb arvestada maksetähtaegu. Juttu tuleb ka kampaania-, turundus- ja logistikatasudest, lepingutingimuste ühepoolsest muutmisest ning sellest, millal jõulisest läbirääkimisest saab ebaaus surve. Samuti arutatakse, kuidas ettevõtted saavad riske maandada, miks ei pruugi lepingusse kirjapandu alati kattuda tegeliku igapäevase koostööga ning kui suureks võivad rikkumise korral kujuneda trahviriskid. Sisuturundussaadet juhib Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil. Fotol: Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil ning advokaadibüroo Eversheds Sutherland konkurentsiõiguse, kaubanduse ja välisinvesteeringute valdkonna juht Risto Rüütel Foto: Äripäev

    14.10.26 ST | Kaupmehe eduvalem. Risto Rüütel: ebaausate kaubandustavade seadus puudutab rohkem ettevõtteid, kui arvatakse
  5. 4d ago

    13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu

    Arendaja Endover ei näe enam põhjust ehitusturule pidurit tõmmata ning valmistab ette mitut uut arendust Tallinna südalinnas, rääkisid Endoveri arendusdirektor Uku Tint ja Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Endoveri tegevus näitab, et ettevõte ei oota turu edasise suuna selginemist, vaid alustab julgelt uusi projekte. “Uute arenduste puhul oleme optimistlikud,” ütles Uku Tint . Tema sõnul on ehitushind küll väljakutse, kuid arendaja ülesanne ongi leida viis kasvava kulubaasiga toime tulla ja projektilt ka kasumit teenida. Üks Endoveri ja Metropoli Ehituse uus projekt tuleb Tallinna südalinna senisele Narva maantee 13 kinnistule, mis on praegu arendusfaasis, ehitusega plaanitakse alustada lähikuudel. Veel suuremaks lähiaastate projekt on Tallinna südalinnas Tartu maanteel asuvat kõrghoone rekonstrueerimine, mida tuntakse LHV majana. Uus lahendus pole veel lukus ja ettevõte peab selle üle linnaga läbirääkimisi. See ei tähenda siiski, et kinnisvaraturul oleks kõik takistused kadunud. Üheks peamiseks küsimuseks jääb ehitushinna kasv, mille vastu võideldakse tegevuste efektiivistamisega. Metropoli Ehitus kasutab Volta kvartalis järjest enam voogehituse põhimõtteid, mille eesmärk on vähendada objektidel ooteaega. "Oluline on kogu protsess nii planeerida, et ühe koostööpartneri töö lõppedes saaks järgmine kohe alustada," selgitas Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus. Lisaks räägime veel Volta kvartali ehitusest, ostjate muutunud ootustest ja tehisaru võimalustest arendusprojektide efektiivistamisel. Saadet juhtis Teeli Remmelg. Fotol: Metropoli Ehituse juht Henri Ärmus ja Endoveri arendusdirektor Uku Tint.

    13.10.26 Eetris on ehitusuudised: Endover lisab ehitusturule hoogu
  6. 4d ago

    05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid

    Räägime palju maavarade väärindamisest, aga sama oluline on väärindada oma tööjõudu, sest meil on vaja targemaid töötajaid, märgib Äripäeva raadio saates "Tööandjate tund" Baltic Restaurants Estonia juht ja Töötukassa nõukogu liige Aaro Lode. "Väheneva tööjõuga ühiskonnas tuleb leppida, et osa töökohti kaob, ja anda inimestele uusi oskusi, mis tõstavad nende palka ja tööviljakust. Sellest võidab kogu ühiskond." Tehnoloogia muudab Lode sõnul niikuinii kõiki ameteid (pigem jäävad töötuks juristid ja programmeerijad kui kokad või autojuhid), seega peab muutused ise ette võtma. "Nagu teeme oma ettevõttes, kus kaotame lihtsamaid töökohti ja õpetame inimestele uusi oskusi," selgitas ta. "Piltlikult, õmblejatöö asemel on meil vaja rätsepatööd, mis on eksklusiivne ja kallim." Vajalike oskustega töötajate puudus on majanduse üks suuremaid arengupidureid. Kuidas kasvatada pakutava töö lisandväärtust, kuidas noorte, vanemaealiste ja vähenenud töövõimega inimeste suurem kaasamine lahendab töötajate puudust ning milline on välistöötajate roll tööjõupuuduse lahendamisel, selgub saatest. Külas on Töötukassa nõukogu liige ja Baltic Restaurants Estonia juht Aaro Lode, Coop Eesti personalijuht ja PARE juhatuse liige Kerstin Jaani ning Eesti Tööandjate keskliidu volikogu liige ja tööturu töörühma juht Ain Käpp. Saatejuht on Rivo Sarapik. Foto: Erik Prozes

    05.10.26 Tööandjate tund. Tööandjad: maavarade kõrval peab väärindama töötajaid

Ratings & Reviews

3
out of 5
3 Ratings

About

Äripäeva raadio saated on nüüdsest järelkuulatavad https://raadio.aripaev.ee või Äripäeva äpis! Eesti juhtiva majanduslehe raadio, kus teemaks päevakajalised majandus- ja poliitikateemad ning praktilised soovitused nii isikliku, ettevõtte edu kui rikkuse kasvatamiseks.

You Might Also Like