Soraineni sagedus

Sorainen

Sorainen on rahvusvaheline advokaadibüroo, kes tunneb hästi kõiki Balti regiooni puudutavaid äri- ja maksuõiguse nüansse. Nõustamise kõrval on meile oluline seista hea ettevõtjasõbraliku ja bürokraatiavaba õigusruumi eest ning aidata kaasa majandust toetavate seaduste valmimisele, mistõttu võtame aktiivselt sõna meediakanalites.Oma taskuhäälingu saates räägime lähemalt olulistest seadusemuudatustest; anname ettevõtjatele nõu, kuidas äririske maandada ning arutleme päevakajalistel teemadel. Lisaks oma advokaatidele kutsume külalisesinejatena saadetesse ettevõtjaid, riigiasutuste esindajaid, poliitikuid ja eri valdkondade eksperte. Meie saade on eetris iga kuu viimasel reedel kell 10 Äripäeva raadios ja järelkuulatav podcastina. Tule kuulama!

  1. CO2 maksuraha ei jõua roheenergiasse – riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

    2d ago

    CO2 maksuraha ei jõua roheenergiasse – riikidele meeldib maksutulu ära kulutada

    Samal ajal kui Euroopa Komisjon valmistab suveks ette heitkogustega kauplemise süsteemi (ETS) reformiettepanekut ELis ühiselt kokkulepitud kliimaeesmärkide täitmiseks, leiab osa ettevõtetest et tänane rohepoliitika on reaalsuskauge radikalism, sest nende hinnangul alternatiivid puuduvad.  „Euroopa Liit on kontinent, mis kuumeneb kaks korda kiiremini kui ülejäänud maailm keskmiselt,“ ütleb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas saates „Soraineni sagedus“. See toob kaasa kahjud inimeste tervisele, loodusele ja majandusele, ja seetõttu on Euroopa otsustanud tegutseda. Heitmete piiramise mehhanism  ETS on alates 2005. aastast olnud ELi kliimapoliitika nurgakivi ja seni ETSi toel saavutatud tulemused näitavad tema sõnul, et täiesti võimalik on vähendada heitmeid ja samal ajal majandust kasvatada. Kui tugineda Komisjoni poolt rakendatavale võrdlusaastale 1990, on praeguseks ELis heide vähenenud 40% võrra, samal ajal kui majandus on kasvanud 70%.  Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann seab Komisjoni arvutused kahtluse alla, tuues välja, et tegelikult jõustus ETSi alusel kallimate kvootide rakendumine alles ligi 5 aastat tagasi, mistõttu võrdlusbaasiks tuleks võtta pigem aasta 2020. Lisaks viitab ta, et Euroopast on suur osa tootmist viidud Aasiasse, jättes siia pigem teenuste osa. Tegelikkuses pole tema hinnangul leitud alternatiivi tootmisheite vähendamiseks. Kuhu kaob roheinvesteeringuteks mõeldud raha? Mõlemad, nii Schank-Lukas kui ka Asmann, nendivad olulise probleemina tõsiasja, et CO2 maksudest saadud tulud ei ole läinud piisaval määral roheliste energiavõimsuste loomiseks, nagu reeglid ette näevad. „Riikidele meeldib maksutulu saada ja see ära kulutada,“ ütleb Asmann. „Eesti näitel – põlevkivist elektri tootmine on ära maksustatud. Kõik need rahad peaksid minema rohetehnoloogiatesse, aga alternatiivseid elektri tootmisvõimsusi ehitatud ei ole. Selle asemel ehitatakse hoopis Rail Balticat, ainsa roheargumendiga, et tegemist on elektriraudteega,“ kritiseerib ta. Schank-Lukase kinnitusel on alates 2024. aastast riikidel kohustus investeerida kvoodimüügist saadud raha roheüleminekusse, sh puhtasse energiasse. ETSi reformiga on eesmärk rahvuslikud kliima-energiakavad muuta investeeringukompassiks, mis aitab suunata ETSi tulud innovaatilistesse lahendustesse. Kui kalliks läheb elektriarve tarbijale? Asmann tõstatab põhimõttelise küsimuse seoses CO2 maksude kasvuga: „Mis on Euroopa tarbija võimekus täiendav kulu enda kanda võtta? Me kõik oleme loodusesõbrad, aga terast ja tsementi on majade ehitamiseks tarvis. Tsemendi tootmisel eraldub CO2 keemilise protsessi käigus — see ei ole tehnoloogilise lodevuse küsimus, vaid füüsika. Terase tootmisel on olukord sarnane. Sul ei ole mingit vahet, mis on sinu ETS-poliitika või vähendamise graafik — CO2 heide sul on, kui sa toodad tsementi,“ laiutab ta käsi.  Schank-Lukas osundab, et seetõttu saavadki ettevõtted ETSi raames tasuta kvooti ja ELis kokkulepitud eesmärgiks ei ole mitte saavutada nullheidet iga ettevõtte tasemel, vaid eesmärk on majanduses tervikuna saavutada tasakaal heite ja süsinikusidumise vahel. Puhtama energiatootmise ja süsinikusidumise lahendused on olemas ja oluline on neid toetada.  Põhjus, miks meil hinnad on kallid, ei ole kinni mitte ETSi poliitikas, vaid tuleneb ELi energiasõltuvustest imporditud fossiilkütustest. „Meie hindu juhivad teised, me ei juhi neid ise. Me impordime 60% oma energiast. Euroopa Liit ei ole ise-varustav. Me peame tootma ise rohkem puhast energiat ja seeläbi hakkama ise hinda reguleerima, suurendades nii oma konkurentsivõimet,“ ütleb ta, lisades, et energiapoliitika on Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud vastutus, kus riikidel on palju otsustusõigust ja -vajadust. Euroopa Liidu tasandil lepitakse kokku suund, aga strateegilised valikud teeb iga riik ise: milline täpselt on tema energiaportfell ja milliseid ettevõtteid ta toetab. 3 soovitust ettevõtjalt Euroopa Komisjonile ja Eesti riigile Asmann loetleb 3 konkreetset ettepanekut – kaks neist Komisjonile ja ühe Eesti riigile: Teeme ETSi ümber keskkonnamaksuks senise turumehhanismi-kontseptsiooni asemel. Kui nii palju sekkutakse, on ebaõige rääkida turust – räägime siis pigem maksust.Euroopa Komisjon ei tohiks ühelgi ajahetkel arvata, et aitab ettevõtete konkurentsivõimet parandada. Selle asemel peaks Komisjon tegema kõik selleks, et ta ei segaks ettevõtetel vabalt konkureerida. Ettevõtted saavad kõige muuga ise hakkama. Eesti riik peab seisma julgelt oma ettepanekute eest! Me oleme üks Euroopa Liidu riikidest. Vaatame peeglisse, anname endale aru, kuhu me vahepeal oleme jõudnud, ja teeme ausad korrektiivid. Maikuu „Soraineni sageduse“ saates räägime sel suvel avalikustatavast Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi ETS reformist, selle mõjust ettevõtjatele ja tarbijatele, Euroopa konkurentsivõimele ja säilenõtkusele. Arutame ka selle üle, kas ja kuidas ELi välised riigid – USA, Hiina jt – oma kliimapoliitikat reguleerivad ning kuhu EL suures pildis oma poliitikaga paigutub. Saatekülalised on Viru Keemia Grupi juhatuse esimees Ahti Asmann ja  Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Ave Schank-Lukas. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja juhtivpartner Kaupo Lepasepp, kes on ühtlasi büroo Baltikumiülene energeetika valdkonna juht.

    48 min
  2. Piiriülene töötajate värbamine: tark juht kaardistab töösuhetega seotud riskid

    Apr 24

    Piiriülene töötajate värbamine: tark juht kaardistab töösuhetega seotud riskid

    Eestis talendipuudust tunnetava või välisriikidesse laieneda sooviva ettevõtja jaoks on välismaal tööjõu värbamise ning multikultuurse töökeskkonna loomine strateegiline otsus. Tark juht kaardistab riskid ja teeb teadlikud valikud, arutlevad Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa ja Veriffi juriidilise osakonna juht Ulla Helm saates „Soraineni sagedus“. „Veriff tunnetas talendipuudust Eestis toote ja insenerilahenduste valdkonnas 2021. aastal. Tegime eeltööd ja leidsime, et õige koht, kuhu asutada oma tech hub on Barcelona. Kuna tegemist on Euroopa Liiduga, siis tööõiguse valdkonnas väga suuri üllatusi sealt tulnud ei ole, erinevalt Brasiiliast, kus on tulnud tegelda meie jaoks harjumuspäratu tööõiguse küsimuste komboga. Mõlemas riigis toimetamine on meie jaoks olnud õige otsus – lisaks tegutseme välisriikidest veel USA ja UKs“, selgitab Helm. ”Tööjõumahukamate ettevõtete asutamisel üllatutakse selles osas enamasti harvem, kuid 2—3 inimese töölevõtmisel välisriigis kiputakse päris tihti unustama, et Eesti tööõigus seal ei kehti,“ paneb Harkmaa juhtidele südamele. „Töölepingu lõpetamine on näiteks paljudes riikides tunduvalt kallim ja keerulisem kui Eestis – kallimad on nii vaidlused kui ka hüvitised, mida töötajale maksta tuleb. Hüvitise suurus võib sõltuda muu hulgas ka sellest, mitu aastat tööandja juures töötatud ollakse. Tööõiguse küsimused on selgelt seotud riskide juhtimisega,“ rõhutab ta. Piiriüleses äris on sisuliselt kolm võimalust tööjõu kasutamiseks: töötajate värbamine, vahemehe ehk registrijärgse ehk lepingulise tööandja (inglise keeles tuntud kui Employer of Record teenuse osutaja, tegemist tööjõurendilaadse lepingulise suhtega) ja iseseisva teenuse osutaja kasutamine. Igaühega kaasnevad omad riskid ja eelised. Kõige riskantsemaks peavad Helm ja Harkmaa viimast varianti. „Kiire turule sisenemise strateegia puhul kasutame me Employer of Record teenust. Kuid üldiselt püüame me võimalikult palju töötajaid värvata oma ettevõttesse, et hoida töö tulemusi, intellektuaalset omandit ja muid olulisi aspekte oma kontrolli all,“ selgitab Helm. Harkmaa kinnitab, et Employer of Record teenus on väga hea katsetamaks turule sisenemist. ”Mõnes riigis saab seda teenust küll ainult ajutiste töötajate värbamiseks kasutada ja lisaks võivad kohalduda ka muud tingimused. Vastasel korral on risk, et suhe võidakse ümber kvalifitseerida töösuhteks, misjärel kohalduvad kohe ka vastavad maksud ja muud nõuded,“ hoiatab vandeadvokaat. Intellektuaalse omandi kaitse ja maksudega seotud riske peavad mõlemad eksperdid kõige suuremaks iseseisva teenuse osutaja värbamisel. „IT-ettevõttele on intellektuaalne omand strateegiline A ja O ja seepärast tuleb seda ka hoolega kaitsta. Seda tuleb teha algusest peale õigesti. Sama on ärisaladuse kaitse ja konkurentsikeeluga. Kolmiksuhteid (st värbamist läbi Employer of Record teenuse osutaja ja oma äriühingu kaudu tegutsevat iseseisvat teenuse osutajat) kasutades võib konkurentsikeelu panemine töö tegijale olla keeruline, samuti tuleb arvestada, et intellektuaalse omandi õigused tuleb lepinguga eraldi kaitsta,“ märgib Harkmaa. Aprillikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme välismaal töötajate värbamise, tööjõurenditeenuse ja iseseisva teenuse osutaja kasutamise ning seotud riskide ja muude töösuhetega seotud strateegiliste küsimuste üle. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm. Saatekülalised on globaalse veebipõhiseid isikusamasuse tuvastamise teenuseid pakkuva ettevõte Veriff juriidilise osakonna juht Ulla Helm ja Soraineni tööõiguse valdkonna juht Pirkko-Liis Harkmaa. Teemat „Välismaise talendi palkamine ilma õiguslike riskideta“ käsitletakse lähemalt Soraineni tööõiguse ja -vaidluste veebiseminaril, mida saab järele vaadata siit.

    47 min
  3. Kuidas teha Eestist investeeringute magnet, mitte planeeringute labürint

    Mar 26

    Kuidas teha Eestist investeeringute magnet, mitte planeeringute labürint

    Eesti ja Tallinna peamised kitsaskohad ettevõtluskeskkonnana on logistika, planeeringud ja erasektori vähene kaasamine, leidsid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri  märtsikuu saates tarkvaraarendusettevõtte Nortal tegevjuht Priit Alamäe, Tallinna linnapea Peeter Raudsepp ning saatejuhid, Soraineni partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm. 2600 töötajaga ja 250 miljoni eurose käibega IT-ettevõtte juht Alamäe kinnitab, et ärikeskkonnana on Eesti hea koht, kuid keeruliseks läheb siis, kui ambitsioon on teha rahvusvahelist äri. „Liiga palju aega ja raha kulub logistika peale. Võrreldes lennuühenduste keskpunktis asuvate linnade – Frankfurdi, Londoni, Pariisiga – kulub Eesti ettevõtjal keskmiselt üks ööpäev ühe tööreisi kohta rohkem. Samas on Eesti ja Tallinna tohutu eelis turvalisus,“ leiab Alamäe, kellel on võrdluseks ettevõte ka Ladina-Ameerikas.  „Eesti inimesed ei saa arugi, kui oluline turvalisuse aspekt tegelikult on,“ ütleb ta. Raudsepp leiab, et Tallinnasse investeeringute kaasamiseks tuleb esimese asjana rääkida planeeringutest, ning lubab pöörata planeeringusse suhtumise teistpidi: „Planeering ei ole lihtsalt üks bürokraatlik protsess, mis tuleb ära kannatada mõlemal osapoolel – ettevõtjal ja linnal. See on võimalus, mille kaudu saabuvad linna investeeringud, rahavood ja töökohad, millest omakorda makstakse makse. Me tahame need asjad selgemaks ja kiiremaks muuta. Tahame näha olukorda, kus planeeringu teekond pole mitte labürint, vaid selgelt läbitav koridor,“ lubab ta teha Tallinnast targa linna, kus otsused on analüüsi- ja andmepõhised ja edasi saab liikuda kiiresti. Riigi tasandil näeb ta kõige suuremat vajakajäämist selles, et riik teeb liiga palju asju ise ega telli erasektorilt. Nii kannatavad mõlemad.  Kuna Eestisse tullakse valdavalt Tallinna kaudu ja liiga sageli ainult Tallinnasse tullaksegi ning edasi ei mindagi, tähendab see, et kõik, mis Tallinnast väljapoole paistab, on ülioluline. Mis siis peaks siit väljapoole paistma? „Kindlasti mitte ainult teenused ja atraktsioonid, vaid ka inimeste hoiak, mõtte- ja elulaad ning -filosoofia,“ rõhutab Tallinna linnapea. „See kõik määrab, kuidas me välja paistame. See, kes siia tulla soovib – õppima, elama, ettevõtlusega tegelema või turismi eesmärgil – teeb otsuse selle järgi, kuidas ta meie keskkonnaga haakub, mis tunne tal siin tekib.“ Alamäe rõhutab Tallinna ja Eesti maine kujundamise potentsiaalina (lisaks turvalisusele) kustuma hakanud digi- ja innovatsiooniriigi kuvandi olulisust. „Nortali suur missioon on anda inimestele aega – automatiseerida tühjad tegevused, õgvendada protsesse, digiteerida teenused. Aega, mida sel moel õnnestub kokku hoida järjekorras seismise või paberite täitmise asemel, saab kasutada eneseteostuseks, innovatsiooniks, tööks, lastega tegelemiseks,“ rõhutab ta. Globaalse haardega IT-ettevõtte juhi hinnangul on Eesti juhtimiskultuur imelik segu väga paljudest erinevatest teguritest. „Me oleme väga palju mõjutusi saanud Soomest ja Rootsist. Meil on minevikust kahjuks veel sees ka Sovjeti-juurikas. Kuid üldiselt on Eesti juht oluliselt universaalsem mõne suurriigi ettevõtte juhist – seal spetsialiseerutakse rohkem. Meie kasutame väljendit „T-kujuline juht“. „T“ ülemine kriips tähendab seda, et inimene oskab suhestuda lisaks oma kitsale valdkonnale ka muude teemadega. Ta on palju laiema vaatega. See võib olla ka põhjus, miks meil Eestis on tehnoloogiasektor olnud suhteliselt tugev, sest seal on vaja ettevõtlikke ja laia vaatega inimesi,“ oletab Alamäe. Märtsikuu „Soraineni sageduses“ arutleme Nortali asutaja ja tegevjuhi Priit Alamäe ja Tallinna linnapea Peeter Raudsepaga selle üle, kuidas Eestit ja Tallinna investorite ja turistide jaoks atraktiivsemaks teha. Räägime ka Eesti juhtimiskultuurist nii ettevõtjate kui ka kolmanda sektori vaatest. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ja vandeadvokaat Mario Sõrm.

    47 min
  4. Kaitsetööstuse käekäigust: Raha krabinat on kuulda, aga hankeprotsessid on veel aeglased

    Feb 27

    Kaitsetööstuse käekäigust: Raha krabinat on kuulda, aga hankeprotsessid on veel aeglased

    Kaitsetööstuses pole piirülene ettevõtlus mitte valik, vaid kohustus. Tellijaks on riigid, kusjuures mitte iga riik ei sobi kliendiks. Kui tahad oma äri hoida ja kasvatada, siis lihtsalt pead laienema, tõdesid „Soraineni sageduse“ piiriülese äri eri saatesarjas kaitsetööstusettevõtte Milrem Roboticsi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitsevaldkonna juht Robin Teever.  „Umbes 60 riiki üle maailma võiksid teoreetiliselt üldse meie kliendina kõne alla tulla. Need tuleb ise üles otsida, ise nende juurde minna. Koha peale minek on oluline, sest kliendid tahavad, et sa räägid nende keeles ja viid oma kauba sinna kohale, et nad saaksid seda oma silmaga näha ja oma käega katsuda,“ ütleb Kangur. 2013. aastal asutatud ja enamjaolt militaarotstarbel kasutatavaid mehitamata maismaasõidukeid arendaval ja tootval Milremil Roboticsil on peakontor Eestis ja tütarettevõtted Soomes, Rootsis, Poolas, Hollandis, Araabia Ühendemiraatides ja USAs. Enne laienemisotsust tee kodu korda! Kohalikku kultuuri ja norme on mõistlik laienemise eel tundma õppida, kuid enne seda veendu, et su kodune majapidamine on korras. Sama reegel kehtib näiteks ka investeerimisringi sisenemisel. Teever paneb südamele vaadata üle: intellektuaalomandi, st kas kõik asjakohased inimesed on selle sulle üle andnud, litsentsid on korras ja omanikevahelised suhted reguleeritud, jatarneahela, st kas see jookseb sinu ettevõtlusambitsioonidega samas rütmis ehk et kas sa oled suuteline ka tarnima kõike, mida uutele äripartneritele kokku lubad, ja kas oled kohalikud partnerid ära kaardistanud, kes aitavad sul tarneid teha.Advokaadid saavad aidata kõik sammud üksikasjalikult läbi mõelda ja vormistada vajalikud dokumendid. USAga äri tegemine on nagu sõit Ameerika mägedel Välisriikidesse äri laiendamisel tasub igal juhul iseseisvalt või nõustaja abiga tutvuda ka ekspordikontrolli reeglitega – militaarvaldkonnas on reeglitepakett eriti mahukas ja riigiti erinev, sh Euroopa Liidu raames.  „Oih! Ma ei teadnud, et mu toode käib sinna alla!“ suhtumisega Teeveri sõnul mängida ei maksa, sest eriüksused, kes reegleid mittetundva turuosalise ukse maha löövad ja kauba konfiskeerivad, toovad reaalsustaju kiiresti kohale. Eestis reguleerib valdkonda ka karistusseadustik.  Milrem on enda jaoks jaotanud ekspordiriigid prioriteetuse järgi I ja II taseme sihtriikideks. „Olenevalt ametipostil istuvast administratsioonist liigub USA meie jaoks number üks sihtriigist kõige viimaseni välja. Igapäevane valu on kõige suurem tarneahela ja tollidega seotud küsimustes. Seda eriti siis, kui tuleb sisse suur hange, mille jaoks on vaja palju toota. Ostumeeskond võib leida ennast fakti eest, et komponente, mis enne olid kiiresti kättesaadavad, tuleb nüüd oodata 8 kuud,“ toob Kangur välja USA seinast seina kõikuvate poliitiliste otsuste mõju eksportiva ettevõtja tegevusele. USA turg näib ühest küljest meelitav ja magus, teisalt tasub enne lõikamist 10 korda mõõta, soovitab ka Teever. „USA 800 miljardi dollari suurust aastast kaitse-eelarvet vaadates võib tekkida tunne, et see on päris lookas laud, kust jätkub igaühele paluke. Teisalt võivad sinna äri tegema suunduvaid ettevõtjaid ehmatada geopoliitilised aevastused ning tuleb arvestada, et kohe, kui sa hakkad end lähemalt USAga siduma, lülitad ennast sealse ekspordikontrolli režiimi alla. Halduskoormuse mõttes võib kohati olla täiesti mõistlik selle turu poole mitte vaadata,“ tõdeb ta. „Soraineni sageduse piirülese äri eri“ saadetes räägime ettevõtjatega, kes vaatavad ambitsioonikalt Balti riikidest kaugemale. Veebruari ehk riigikaitsekuu saadet juhivad Soraineni vandeadvokaadid Mario Sõrm ja Helery Maidlas ning saatekülalised on Milremi õigusvaldkonna juht Indrek Kangur ja Soraineni riigikaitse valdkonna juht Robin Teever.

    49 min
  5. Piiriülese äri eri: laienemisplaane pidades mõtle ka maksudele

    Jan 29

    Piiriülese äri eri: laienemisplaane pidades mõtle ka maksudele

    Rege rauta suvel, äriga laiene välisriiki, kui koduriigi majandus on talveunes ehk Eesti puhul on just praegu selleks soodne aeg, soovitavad makse- ja tarnelahenduste platvormi Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja advokaadibüroo Sorainen maksutiimi juht Kaido Künnapas saates „Soraineni sagedus“.  „Balti riikide SKT maht on veidi üle 100 miljardi. Poola on üksi ühe turuna juba 6 korda suurem. Kui tahad suurt äri teha, siis pead laienema. Eest turul hakkab igav,“ ütleb Õisma. 2018. aastal asutatud Montonio ambitsioon on suur – riskikapitali kaasatakse 20 miljonit eurot aastas ning iga uue investeerimisringiga võetakse ette uus riik, kuhu laieneda. Hetkel küll on siht võetud vähem kiirtempos horisontaalsele ehk geograafilisele laienemisele ning rohkem Balti riikides ja Poolas vertikaalsele ehk võimalikult laiale teenusepakkumisele. Laienemismõtteid kaaludes tasub ka maksuaspektid põhjalikult läbi mõelda Kui plaan on välisriigis töötajaid värvata, tasub mõelda näiteks sihtriigi tööjõumaksude ja optsiooniregulatsiooni peale. Välismaise „keha“ loomisel tulevad mängu kohustuste jm jaotamine ühingute vahel, seotud isikute ringi määramine, turuhinnaga kauplemise tagamine, tulu-ja käibemaksu ning ka kohalike maksude küsimused. Kasulik on võtta projektijuhtimise töö siiski Eesti kohalikult nõustajalt, kes oma kliendi hingeelu tunneb. „Meil on ülemaailmne koostööpartnerite võrgustik, kelle kaudu saame tagada kõrgetasemelise nõustamise väga paljudes riikides. Meie roll on eelarveid ja töövooge juhtida. Näiteks USAsse laienedes võivad New Yorgi advokaatide tunnitasude tõttu eelarved üle käte minna jube kiiresti. Me saame palju tööd ette ära teha, et arved kontrolli all hoida,“ ütleb Künnapas.  Tema sõnul tuleb ette ka olukordi, kus maksude tõttu pole laienemine üldse mõistlik. See võib olla asjakohane ettevõtjate puhul, kus on väga suur inimtööjõu osakaal ning riigis, kuhu laieneda soovitakse, on väga kõrged tööjõumaksud. Tarkvarapõhistel äridel maksuküsimused laienemisplaane pigem ei mõjuta. Jaanuarikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme, millal tasub ettevõttel kaaluda välisturgudele  laienemist, kui suurt rolli mängivad seejuures maksuküsimused, millistes riikides on maksukeskkond soodne ning kus varitsevad ambitsioonikat ettevõtjat kõige suuremad karid. Saatejuhid on advokaadibüroo Sorainen advokaadid Helery Maidlas ja Mario Sõrm ning saatekülalisteks idufirma Montonio kaasasutaja Rasmus Õisma ja Soraineni maksutiimi juht dr Kaido Künnapas. Kaido ja Soraineni maksutiimi jurist Elisabeth Lauri on käesoleva aasta aktuaalsemad maksuteemad lahti kirjutanud artiklis „Mida toob 2026 aasta Eesti maksumaastikule? Seadusloome, näited ja võrdlus lähiriikidega”. Välismaale laienemise kohta soovitame kuulata Soraineni ärihommiku salvestust teemal „Kui koduturg jääb kitsaks – kuidas teha tehinguid välismaal“, kus tehingunõustaja Toomas Prangli ja Sunly tegevjuht Priit Lepasepp oma kogemuslugusid jagavad.

    46 min
  6. Laar ja Lepasepp: Meil on uskumatult hea Eesti

    12/26/2025

    Laar ja Lepasepp: Meil on uskumatult hea Eesti

    Nii head Eestit nagu täna ei osanud me esialgu isegi tahta, tõdevad ajaloolane ja poliitik Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp saates „Soraineni sagedus“. „Kõik see, mis on praegu meie ümber, on uskumatu ja eriti hea tunne on selle pärast, et kõik see on päris meie enda – meie maa ja meie rahva – tehtud,“ rõõmustab endine kahekordne peaminister Laar.  Muret teeb aga saatejuhile ja - külalisele ühelt poolt mugavus ja teisalt soov üle reguleerida.  Kõige mõttetum asi on üritada teha head veel paremaks  Laar toob praeguse aja miinustena välja laiskuse ja enesekindluse puudumise. „Kui enesekindlus ära kaob, hakatakse vahtima kangesti teiste poole ja kuulama seda, mida igasugu targad teooriad räägivad. Tavaliselt lõpeb see sellega, et kehtestatakse suur hulk uusi reegleid ja piiranguid. Piirangute hulk on ohtlikult suureks paisunud ja siin tuleb tugevalt pidurit tõmmata. Ütleks isegi, et vastupidises suunas liikuda,“ julgustab ta. Ta lisab, et eestlus on vabadusega tihedalt seotud. Vabaduse vähenemisest ja liigsest kontrollimisest algab sotsialism.  Lepasepp nendib, et nii ühiskonnaliikme kui juhina teeb tedagi murelikuks, et inimesed reguleerivad oma elu üle, kuigi enamasti tehakse seda heade kavatsustega. Suur osa energiast, mida võiks ettevõtluses kulutada näiteks klientidega suhtlemiseks või parema toote loomiseks või müümiseks, läheb raisku heade asjade paremaks tegemise peale. Samamoodi on ka vabariigi tasandil: „Meil on kena riik olemas. Kujundlikult rääkides on redelid ära reguleeritud, nüüd on asutud reguleerima redelipulkade vahesid. Üha rohkem ootavad ja soovivad inimesed ka ise, et neid reguleeritakse. Mugav on, kui ei pea oma peaga mõtlema, vaid saad vaadata kusagilt seadusest, määrusest või sisekorrast järgi, et teha tuleb nii ja just nimelt ainult nii.“  90ndatel oli vaja teha vähem otsuseid ja valikud olid lihtsamad?  Laar mõtiskleb, et 90ndatel polnud poliitikas äratiksujaid: „Kõik inimesed, kes 90ndatel poliitikasse tulid, oskasid ka midagi muud teha. See annab teistsuguse lähenemise. Kui sa midagi muud peale poliitika teha ei oska, lähevad otsused tihtipeale viltu.“  Ta tõdeb, et takkajärgi tundub kõik ilusam ja loomulikum. Tegelikkuses vaieldi selle üle toona palju, kas me tahame minna Euroopa Liitu ja NATOsse. Alguses tuli luua eeldused, et selline valik üldse võimalik oleks. Seda eriti NATO puhul, sest 90ndate alguses polnud sellist kontseptsiooni nagu NATO laienemine veel olemaski. Lepasepp meenutab, et erinevalt Baltikumist läksid mitu liiduvabariiki teist, mitteotsustamise teed. Nii näiteks tegid Valgevene ja Ukraina sellise valiku, et vaatame: oleme nii ühel pool kui ka teisel pool, teeme natuke ühega diili ja natuke teisega diili. „See hind, mida mõlemad rahvad minevikus tegemata otsuste eest täna maksavad, on pöörane. Eestis oleme teoks teinud hullumeelse julgustüki: ühest veidrast nurgatagusest maast oleme saanud toredaks euroopalikuks õigusriigiks, arenenud majandusega demokraatiaks.“  Neil, kes tänast Eestit vaid tumedates värvides näevad, soovitab Laar lugeda teost „Jõuluriik". Raamatus kirjeldatakse Vabadussõja esimest 50 päeva, mil kõik tundus must ja lootusetu, nii et Eesti riigi sündi võib tõesti jõuluimeks pidada. „Tasub püüelda püüdmatut ning kui me oleme rõõmsad ja enesekindlad, läheb kõik hästi,” sõnastab Laar oma jõulusoovi. Detsembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutlevad poliitik ja ajaloolane Mart Laar ning advokaadibüroo Sorainen juhtivpartner Kaupo Lepasepp Eesti ja eestluse üle: kas Eesti on valmis; kas ja mis on 90ndatega võrreldes tänaseks muutunud; mida on Eestil täna maailmale pakkuda ning mis teeb tänases Eestis rõõmu ja mis muret.

    48 min
  7. Kultuur ei sünni personaliosakonnas - see on iga juhi luua, juhtida ja hoida

    11/28/2025

    Kultuur ei sünni personaliosakonnas - see on iga juhi luua, juhtida ja hoida

    Organisatsioonikultuurist räägitakse palju, kuid selle loomiseks ei piisa loosungitest ega kohvitassi peale trükitud sõnumist. Kultuur on see, kuidas inimesed omavahel suhtlevad, otsustavad ja tegutsevad – see on tavade ja traditsioonide kogum, arutlevad advokaadibüroo Sorainen inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms ja Bolti globaalne personalipartner Elen Tukk saates „Soraineni sagedus“.  Kristiina Härmsi sõnul algab kultuuri kujundamine esimesest ettevõtte-sisesest koolitusest, kuid jätkub mitmel tasandil: töötoad ja sisekoolitusedväärtusuuringud („kui kaugel me väärtuste järgi elamisest oleme?“)rahulolu-uuringud ja nn arvamusfestivalid, mis Sorainenis kord aastas tavaksväärtus-saadikute nimetamine kolleegide vahel ja muu tunnustamineigapäevane järjepidev kommunikatsioon jne„Väärtused ei ole kampaania — see on järjepidev töö,“ rõhutab ta. Sellest, kuidas noores ettevõttes väärtuste sõnastamisega alustada, jutustab Elen Tukk Ready Player Me näitel: „Ettevõtte alguses kaasasime töötajad, asutajad ja juhtkonna. Koostasime testgrupi ja küsisime lihtsalt: milline on inimene, kes siin tõeliselt edeneb – toob häid tulemusi, liigub kiiresti edasi ja töötab nii, nagu tahaksime, et kogu tiim töötaks. Nende vestluste pealt sündisid meie väärtused, millele inimesed ise nimed panid. Üheks põhiväärtuseks kujunes „usalda ja ole usaldatud“ – eeldus iseseisvat tegutsemist toetavale keskkonnale. Usalduse kõrval olid võtmes ka ausus ja avatus, eriti kliendisuhtluses. Kui midagi läks viltu, oli kokkulepe lihtne: räägi kliendiga ausalt, sest kui usaldus meie toote vastu kaob, kaob lõpuks ka äri.“  Juhtide roll kultuuri kujundamisel – kala mädaneb peast Kristiina rõhutab, et juhtide arendamine on organisatsiooni alustala. „Kui me spetsialistide karjäärisüsteemi loomisesse ja nende arendamisesse ei panusta, siis ei saa ka loota, et juhiks saades paneb spetsialist kokku ägeda ja inspireeriva tiimi, kes tõmbab turult ligi parimaid talente. Potentsiaalsetele uutele juhtidele on Sorainenis oma arenguprogramm, kus räägitakse mitte ainult sellest, kuidas kliente aidata, vaid ka sellest, kuidas tiimi arendada ja motiveerida,“ soovitab ta oma ettevõtte praktikat teistelegi.   „Kahjuks on Eestis endiselt juhte, kes usuvad, et organisatsioonikultuur on HR-i projekt – HR teeb midagi ja hiljem mõõdetakse, kas õnnestus,“ ütleb Elen Tukk. „Tegelikult loovad kultuuri tiimijuhid ja nende juhid, sest nemad on inimestele igapäevased eeskujud. Kui ettevõttes on kokku lepitud, et väärtustatakse tiimitööd, aga mõni juht premeerib hoopis staari, kes teistega ei arvesta, saab tiim vastuolulise sõnumi: millised väärtused siis päriselt kehtivad? Selline ebakõla kasvatab kiiresti rahulolematust. Muutlikus äri- ja majanduskeskkonnas peavad just selged ja päriselt elatud väärtused andma inimestele tunde, et nad teavad, mida oodata ja kuidas üksteisega suhelda.“  Lojaalsust loovad kaasamine, märkamine ja koos veedetud aeg  Elen Tukk rõhutab, et inimesed toetavad hea meelega seda, mille loomises nad ise osalevad.  Kristiina Härms lisab kolm lihtsat, kuid toimivat soovitust: Märkamine — see kehtib nii erialaste saavutuste (nt advokaadieksami sooritamine, tõus karjääriredelil jms) kui ka isiklike sündmuste (abiellumine, kooli lõpetamine) kohta,Kaasamine — küsi töötajate arvamust ja anna võimalus kaasa mõelda,Koos veedetud aeg — iga suhte, ka tööalase, kvaliteet sõltub koos oldud ajast.Novembrikuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme organisatsioonikultuuri sisu ja tähenduse ning noorte kaasamise üle. Saadet juhib advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas. Saatekülalised on Bolti värske globaalne personalipartner Elen Tukk ja Soraineni inimeste ja töökultuuri juht Kristiina Härms, kes on büroos töötanud selle algusest saadik ning tähistas sel aastal 30ndat tööjuubelit.

    49 min
  8. Jõks ja Kaljulaid: Meist igaühel on valimiste ajal rohkem võimu kui ministri portfellis

    10/30/2025

    Jõks ja Kaljulaid: Meist igaühel on valimiste ajal rohkem võimu kui ministri portfellis

    Rahvusvaheliste indeksite järgi vabadustelt maailma esireas sammuva Eesti ees on tõsised väljakutsed kätte võidetud vabaduste ja demokraatia eest iga päev seista – võti pole mitte valitsuse varnas, vaid iga kodaniku enda taskus, tõdevad endine riigipea Kersti Kaljulaid ja advokaadibüroo Sorainen partner Allar Jõks saates „Soraineni sagedus“.  „Riigipoliitika on professionaliseerunud ja selle hea külg on, et kui on vaja kiiresti otsuseid vastu võtta, siis võetakse. Masinavärk ja distsipliin töötavad,“ võrdleb Jõks tänast riigipoliitika seisu õiguskantslerina töötamise ajaga, mil ta riigivorsti tegemist lähemalt nägi. „Ma olen paljude Riigikogu koosseisudega koos töötanud. Esimeses Riigikogus, kellega ma koostööd tegin, inimesed mõtlesid ja julgesid ka öelda, mida nad mõtlesid. Järgmises Riigikogu koosseisus saadikud mõtlesid, aga enam ei julgenud öelda. Kolmas Riigikogu koosseis oli selline, kes ei mõelnud ega ka ei öelnud midagi. 2019ndatel jõuti sellesse perioodi, kus ei mõeldud, aga öeldi. Praegu näen ma ohuna eelkõige kiireloomulisust, mis tuleneb osalt kriisidest – pandeemia ja seejärel energiakriis, nüüd majandus- ja julgeolekukriis – see tapab demokraatia olemuse ära, sest otsused tehakse ära lühikese ajaga ebademokraatlikult „kauaks meid on“ põhimõttel,“ osundab Jõks. „Kriisi ajal on lihtne öelda, et „meil on kriis, praegu mobiliseerume ja pärast arutame“. Aga kui seni võimude lahususest ja demokraatlikest protsessidest lähtuv võim kriisiolukorras neist põhimõtetest enam kinni ei pea, siis on väga kehvasti. Moldova valimised on julgustav näide sellest, kuidas nurkade lõikamise ja õigusruumist ülesõitmise asemel jäi president Maia Sandu demokraatlikele väärtustele kindlaks – ehkki tema ümber oli palju nõuandjaid, kes soovitasid Vene mõju tõrjumiseks vastupidist,“ näitlikustab president Kaljulaid õigusriigi põhimõtetele truuks jäämise olulisust Vähe on väljavaateid riigil, kes ei oska rakendada oma noorte potentsiaali. President Kaljulaidi Fond (PKF) ja advokaadibüroo Sorainen tegelevad noorte kaasamise ja haridusega aktiivselt. „Eesti on maailmas üks vabamaid riike ja seda mitte ainult ajakirjandusvabaduse poolest (2025. aasta andmetel on Eesti Norra järel 180 riigi seas teisel kohal meediavabaduse indeksis: https://rsf.org/en/index). Kui riik on väga vaba ja seejuures ka suhteliselt madala maksukoormusega (36% Euroopa Liidu keskmise 48% vastu), siis sellises riigis peavad kodanikud riiki ise tegema. Mida vabam on riik, seda suurem on igaühe mõju ja võimalus kaasa rääkida selles, milline see meie riik on 20 aasta pärast. Mulle selline riik väga meeldib, aga see vajab aktiivseid kodanikke,“ selgitab Kaljulaid endanimelise fondi eestveetavate algatuste Arutlev Kool ja Demokraatia Akadeemia mõtet.  „Me kõik oleme demokraatia arhitektid. Juba kujunenud hoiakuid me ei muuda, aga seda enam tuleb mõtestatult tegeleda uue põlvkonnaga, kes lähevad tulevikus Kadriorgu ja Toompeale. Seetõttu toetab Sorainen PKFi loodud Demokraatia Akadeemiat, sest vastasel juhul on meil järgmine kümnend kaotatud. Praegu oleme kaotanud kaks kümnendit ja ma ei tahaks, et me kaotama ka kolmanda,“ ütleb Jõks. Valimistekuu „Soraineni sageduse“ saates arutleme demokraatia olemuse ja tervise üle nii riigivalitsemises, spordimaailmas kui ka noorte suunamises. Saadet juhivad advokaadibüroo Sorainen advokaat Helery Maidlas ja vandeadvokaat Mario Sõrm. Saatekülalised on demokraatiavalvurid – endine Eesti Vabariigi president ja praegune Eesti Olümpiakomitee president Kersti Kaljulaid ning Soraineni partner Allar Jõks, kes juhib büroo riigisuhete valdkonda. President Kaljulaidi Fondi ja Soraineni seob koostöö Demokraatia Akadeemiaga, mis on inspireeriv programm 15- kuni 19-aastastele noortele, kes soovivad ühiskonnaelus aktiivsemalt kaasa rääkida.

    46 min
See All (69)

About

Sorainen on rahvusvaheline advokaadibüroo, kes tunneb hästi kõiki Balti regiooni puudutavaid äri- ja maksuõiguse nüansse. Nõustamise kõrval on meile oluline seista hea ettevõtjasõbraliku ja bürokraatiavaba õigusruumi eest ning aidata kaasa majandust toetavate seaduste valmimisele, mistõttu võtame aktiivselt sõna meediakanalites.Oma taskuhäälingu saates räägime lähemalt olulistest seadusemuudatustest; anname ettevõtjatele nõu, kuidas äririske maandada ning arutleme päevakajalistel teemadel. Lisaks oma advokaatidele kutsume külalisesinejatena saadetesse ettevõtjaid, riigiasutuste esindajaid, poliitikuid ja eri valdkondade eksperte. Meie saade on eetris iga kuu viimasel reedel kell 10 Äripäeva raadios ja järelkuulatav podcastina. Tule kuulama!

Information

  • Creator
    Sorainen
  • Years Active
    2020 - 2026
  • Episodes
    69
  • Rating
    Clean
  • Copyright
    © 2026 Soraineni sagedus
  • Show Website
    Soraineni sagedus

You Might Also Like