Mis tunne on?

Delfi Meedia

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

  1. 2 APR

    Kreete Verlin maagilise piiri alistamisest: telefon läks kohe punaseks. Kaks päeva hiljem sain emotsioonid välja lasta

    Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on väikese pausi järel eetris tagasi. Sel korral on meil külas Eesti kergejõustiku sisehooaja tänavuseks suurimaks täheks kerkinud tõkkesprinter Kreete Verlin, kes viis rahvusrekordi uude sekundisse. Kreete Verlinist (29) sai esimene eestlanna, kes 60 meetri tõkkedistantsil alistanud kaheksa sekundi piiri. „See tunne oli imeline. Kui mõtlen tagasi sinna hetke, kus Madridis veebruari algul selle aja jooksin, siis rõõmujoovastus kehas oli väga suur,“ meenutas Verlin „6. veebruari võistlust. „Kuna see oli aga eeljooks, siis teadsin, et pean emotsioone natukene alla suruna, et finaalis ka hea jooks teha ja head rankingupunktid suveks kirja saada. Emotsioonid tulid ülejärgmisel päeval, kui Saksamaal olin jutumärkides „ebaõnnestunud“ jooksu teinud. Siis lasin kõik emotsioonid välja ja hakkasin päriselt nutma. Sain aru, et lõpuks ometi suutsin kaheksa sekundi piiri sisetingimustes ära teha.“ Saates rääkis Verlin lähemalt sportlastee algusest ja meenutas, kuidas koolis oli peamine soov vanemate klassi poistele võistlustel ära teha. Juttu tuli ka vahelepõikest USA-sse, kus kõvasti peavalu tekitas sealne bürokraatia. Üks 1500-eurone stipendiumitšekk tekitas ameeriklaste jaoks palju segadust. Mis on aidanud Verlinil jõuda uuele tasemele? Millest on jäänud veel puudu, et alistada 100 meetri tõkkesprindis 2005. aastast Mirjam Lehismetsale kuuluv Eesti rekord 12,93? Kui keeruline on tavatööd ja tippsporti kõrvutada? Kas EOK tippspordikomisjon teeb aprillis erandi ja tõstab Verlini C-kategooria peale? Kui pikalt tulevikku eestlanna oma karjääri osas ette vaatab? Nendel ja teistel teemadel tuli juba saates pikemalt juttu. Vestlust juhtis Kaspar Ruus. Head kuulamist!

    51 min
  2. 31/12/2025

    Janno Kivisild tööst FIFA-s: Euroopas on selle ameti peal koos minuga 2,5 inimest

    Delfi Spordi podcast „Mis tunne on?“ on taas eetris ning sel korral on meil külas Janno Kivisild. Aastaid Eesti jalgpallis erinevates ametites olnud mees on nüüdseks juba ligemale aasta olnud Rahvusvahelise Jalgpalli Liidu FIFA palgal. Aastaid teati Kivisilda Eesti jalgpallikoondise abitreenerina. Ta oli selles rollis ka Tarmo Rüütli ametiajal, kui Eesti koondis jõudis 2012. aasta EM-valiksarjas play-off’i. Seejärel kuulus ta ka Magnus Pehrssoni ning Martin Reimi tiimi. Abitreeneri ameti pani ta lõplikult maha 2019. aasta 17. juunil. Seejärel jätkas ta jalgpalliliidus tehnilise direktorina, kus ta oli tööl alates 2013. aasta algusest. 2025. aasta veebruaris sai Kivisilla ja jalgpalliliidu töösuhe aga läbi ning Kivisild liikus edasi FIFA-sse. Seal töötab ta Euroopa regionaalse tehnilise konsultandi ametikohal. Koos temaga on Euroopa suunal selliseid inimesi maailma katuseorganisatsioonis töötamas 2,5. Eestlase vastutusel on Euroopast 23 riiki, kelle alaliitude spordidirektoritega on ta regulaarses suhtluses. Umbes poole aastast sõidus olev Kivisild saigi nüüd pühade perioodil korraks aja natuke maha võtta ning jõudis oma tööst ja tegemistest rääkima ka „Mis tunne on?” podcasti. Muuhulgas tunnistas Kivisild, et kontoritööle minnes andis ta endale koheselt aru, et varasem igapäevane jalgpallimurul müttamine tuleb ära unustada. Nagu ta tõdes, siis suurt igatsust igapäevaste treeningute läbiviimise osas tal ei olegi, kuna uus töö on tema jaoks väga huvitav. Muuhulgas kirjeldas Kivisild ka enda värbamise ja kandideerimise protsessi. Nimelt lõpetas ta mullu FIFA tehniliste direktorite kursuse, mis kestis kokku 1,5 aastat. Juba õppimise perioodil anti talle FIFA-st teada, et antud ametikoht on vaba ning ta võiks samuti sinna kandideerida. Seejuures tuletati talle seda meelde mitmel korral. Kandideerimisel jõudiski Kivisild viimasesse vooru välja ning osutus ka valituks. Erinevate riikide alaliitudega koostööd tehes ongi ta praeguseks näinud nende riikide jalgpalli köögipoolt. Kivisilla „klientide” sekka kuuluvad näiteks Holland, Belgia, Luksemburg, Läti, Leedu, Küpros, Kreeka, Türgi jne. Muuhulgas tõi ta välja Luksemburgi jalgpalli viimase aja edu saladuse. Nimelt on seal juba üle kümne aasta toimetanud n-ö riiklik jalgpalliakadeemia, kuhu tulevad üle riigi parimad kokku. Kuna riik on pindalalt väike, siis on selline tegutsemine tavapärasest lihtsam. Lisaks on Luksemburgi naaberriikideks jalgpallimaailma suured tegijad Saksamaa, Prantsusmaa ja Belgia. Seetõttu on antud akadeemial võimalik väga lähedalt leida ka heal tasemel vastaseid. Nagu Kivisild tõdes, siis mitmed tegurid on antud akadeemia toimimist soodustanud ning Luksemburgi jalgpall on sellest suurt kasu lõiganud. 670 000 elanikuga Luksemburgist on praeguseks kolm meest mängimas Bundesligas. Neil on mängijad Mönchengladbachi Borussias, FC Augsburgis ning St. Paulis. Aastaid Mainzi ridades Bundesligas mänginud Leandro Barreiro kuulub aga Portugali suurklubi Lissaboni Benfica ridadesse. Kuula juba saatest täpsemalt, millega Kivisild igapäevaselt tegeleb, kuidas suhtlus erinevate alaliitudega välja näeb ja mida huvitavat on ta seni juba teada saanud. Vestlust juhtis Madis Kalvet. Head kuulamist!

    54 min
  3. 28/10/2025

    Lõppenud hooajal eredalt säranud Keiti Tätte mõtleb pere loomisele. „Mulle öeldakse, et ma pole veel nii vana“

    Kahekordse maailmameistri Kristin Läti säravate esituste taustal on end jõudsalt nii Euroopas kui teiselpool suurt lompi pildile mänginud ka Tätte. Lõppenud hooajal oli ta Tallinna Lauluväljakul toimunud suure slämmi turniiril kaheksas, Soomes peetud MM-il aga 10. Mitmed esikümnekohti noppis Tätte ka profituuri etappidel ja Norras toimunud Euroopa meistrivõistlustel, kus ta sai kirja seitsmenda koha. Sarnaselt Kristin Lätile, kes teatas pooleteise kuu eest, et paneb oma karjääri pausile, pole ka Tätte 100% kindel, kas ja millises mahus teda järgmisel aastal võistlusareenil näeb. „See küsimus on iga aasta. Olen kaks aastat hooaja lõpus rääkinud, et see oli viimane aasta. Ja tegelikult on mõtted ka pere loomise pool. Olen seda mitmele discgolfi tuttavale öelnud, kui küsitakse, mis saab järgmisel aastal. Vastan siis, et vanus on juba selline, et peaks pere peale vaatama. Siis vaadatakse aga mulle otsa ja öeldakse, et ma pole veel nii vana. Kui neile vastan, et olen juba 30, öeldakse: „Aaa, siis küll võib-olla!". Tihti inimesed ei mõtle isegi selle  vanuse peale ja arvatakse, et olen noor,“ rääkis Tätte. Millal karjääri  jätkamise või mittejätkamise otsust oodata on, Tätte öelda ei osanud. Ta lihtsalt kulgeb läbi elu  ja langetab otsuseid  käigupealt. Samuti rääkis Tätte edukast möödunud hooajast, seiklustest Ameerika Ühendriikides ning  Kristin Lätist ja tema rollist Tätte karjäärile. Samuti tuli jutuks, kuidas Tätte discgolfi juurde jõudis ning mida ta soovib teha pärast seda, kui tema elukutselise mängija karjäär lõppeb. Head kuulamist!

    49 min

Ratings & Reviews

5
out of 5
2 Ratings

About

Pole olemas sportlast või sporditegelast, kellelt poleks elu jooksul küsitud seda spordiajakirjanike stampküsimust - "Mis tunne on?" Intervjueeritavate toolile ootame sportlasi, treenereid, taustajõude ja muid funkstionääre kogu Eesti spordimaastikult, et neilt seda veel vähemalt üks kord küsida.

You Might Also Like